Ma ei tea, kuidas teil on, aga mina juba viimased mitu aastat peale sügisest kellakeeramist langen mingisugusesse hibernate seisundisse, mis annab eriti tugevalt tunda päikse loojumise kellaajal. Eriti vahva on see tööpäevadel, kui ma olen see kõiketeadja lugupeetud pedagoog, kes annab täiesti asjalikult tundi, aga kõik minu sees ütleb, et ma kas või klassi ees viskuks pikali ja paneks endale teki peale ning teeks ühe kosutava 15-minutilise pealelõunase uinaku. Ausalt ka. Idee on tugev, aga rakendust pole see veel leidnud. On see hea või mitte, eks peaks järele proovima, sest vabandage, kuid tänaseks tundub küll, et siin maailmas pole enam mitte millegi üle imestada. Ma olen üle elanud ja läbi katsetanud üsna muljetavaldaval moel kõikvõimalikud õpetamismeetodid ning täiesti võimalik, et ka õpilastel poleks sellise kasvatusmeetodi vastu midagi, kui pedagoog oma uinakuhetke võtaks...
Lõppeks jätame selle uinaku katsetamise mõnesse teise aega ja kohta, sest ma siiski sooviksin vähemalt ise panustada normaalsetesse õpetamisvormidesse. Täna tahaksin teile aga jagada oma rõõmu ja pilte sellest, kuidas paraku nendes hibernate momentides (mil produktiivusaste 10 palli süsteemis on heal juhul 3-4) tuleb mul eriline vajadus haarata kudumisvarraste ja lõnga järele ning kõik oma olulised kohustused jätta, kus seda ja teist! Võib-olla kunagi hiljem räägin ma avameelsemalt sellest, kuidas aasta 2021 on olnud üks omapärane kärsahaisuga läbipõlemisäärel kiikuvate momentidega stressamine. Ja kui ma ütlen läbipõlemisäärel, siis ma siinkohal ausalt ei liialda, vaid pean silmas nii umbes kahte töökohta, ülikooli õpinguid ja veel hea mitut vastutust nõudvat kohustust, mille ma vägagi vabatahtlikult olin suvisel hetkel võtnud, mil põhitöökohast ja koolist oli puhkus.
Nagu näha, siis kirjutada ja mõtteid jagada oleks palju. Tõsi, ma olen väga igatsenud seda blogi siin. Eriti Sind, armas lugeja. Aga kuna koolis on olnud palju kirjutamist ning samuti ajakirjas, siis suuresti sel aastal olen oma suvemõtted jätnud mälupiltidesse ning siinse panustamise päris soiku. Kirjutada on olnud palju. Ometi ma ju igatsesin väljakutseid, esseede ja artiklite kirjutamist. Jah, ka täna mulle meeldib kirjutada, aga mõtlesin, et võtaksin õige hetke enda jaoks, et siin veidi lobiseda. Seda enam, et kuskil kohustuste tulvas tuli vahelduseks see mõte, et küll need kohustused ka tehtud saavad, mul on praegu vaja oma (mõõdukat ja kontrolli all olevat) stressi maandada oma lemmikhobidega - kudumisega ja blogi kirjutamisega.
Nii ma siis jõuan lõpuks ka teemani, millest päriselt tahtsin teile rääkida - ELLinspirationi PEAPAELAD. Teate, ma leidsin suvel uue mõnusama lõnga. See on küll paar numbrit peenikesem ja see tähendab, et ka kudumine võtab kauem aega, aga siiski täisvillane. Igatsesin juba ammu, et leiaks naturaalse lõnga. Kõik kareda villa kartjad ja mittearmastajad - ka teie peale olen ma mõelnud! Õigemini, ma sain lõpuks aru, et peapael vajab ka sooja voodrit. Kuna me talved on läinud õige pakaseliseks ja mingil põhjusel te armastate just peapaelu, siis tundus loogiline lisada sellele naturaalvillasele peapaelale ka pealigi pehme fliisist vooder, mis hoiaks ka tuult kinni. Lisaks sellele hakkas mul veidi igav oma pärlkoe mustrit vorpida ning seetõttu on viimased peapaelad topelt pärlkoe mustris, natuke teistsugune, aga ilmselt kui Sa kudumisest suurt midagi ei tea, siis võib-olla Sa ei saagi midagi aru, et oleks muutunud. Ja see on täiesti normaalne. Vähemalt ma ise olen elevil - uus lõng! Uus muster! Soe vooder!
Mis saaks olla imelisem, kui plaanitud pildistamiseks sajab ööga maha korralik lumevaip? See polnud veel kõik - lund sadas ka terve pildistamisaeg! Tahtsin juba eelmisel aastal lumega peapaeltest pilte teha, aga distantslus ja sõber pandeemia sõid need mõtted ära ning sundisid vaid suusatama. Asi seegi. Samas peapaelte ajaloos on nüüd mitu head värskenduskuuri läbi viidud ning mina jään teie tellimusi ootama. Aga kui te ei telli, siis on ka hästi (mitte ehk nii vahva, aga siiski!), sest ma sain täna oma uute värvitoonide lõngalaadungi postipakist kätte ja olen VÄGA PÕNEVIL uutest toonidest näidiseid kuduma ja teie jaoks neid ette valmis tegema. Mu unistus oleks see, et kui esitad tellimuse, siis mul oleks juba vähemalt üks igast värvitoonist peapael kapist võtta ja Sa ei peaks ootama, kuniks ma soovitud töö valmis teen ja posti teele panen.
Kes aga kudumisest rohkem jagab ja tõsine huvi peapaela soetamise vastu tekib, siis veidi lisainfot Sulle:
Nii ma siis jõuan lõpuks ka teemani, millest päriselt tahtsin teile rääkida - ELLinspirationi PEAPAELAD. Teate, ma leidsin suvel uue mõnusama lõnga. See on küll paar numbrit peenikesem ja see tähendab, et ka kudumine võtab kauem aega, aga siiski täisvillane. Igatsesin juba ammu, et leiaks naturaalse lõnga. Kõik kareda villa kartjad ja mittearmastajad - ka teie peale olen ma mõelnud! Õigemini, ma sain lõpuks aru, et peapael vajab ka sooja voodrit. Kuna me talved on läinud õige pakaseliseks ja mingil põhjusel te armastate just peapaelu, siis tundus loogiline lisada sellele naturaalvillasele peapaelale ka pealigi pehme fliisist vooder, mis hoiaks ka tuult kinni. Lisaks sellele hakkas mul veidi igav oma pärlkoe mustrit vorpida ning seetõttu on viimased peapaelad topelt pärlkoe mustris, natuke teistsugune, aga ilmselt kui Sa kudumisest suurt midagi ei tea, siis võib-olla Sa ei saagi midagi aru, et oleks muutunud. Ja see on täiesti normaalne. Vähemalt ma ise olen elevil - uus lõng! Uus muster! Soe vooder!
Mis saaks olla imelisem, kui plaanitud pildistamiseks sajab ööga maha korralik lumevaip? See polnud veel kõik - lund sadas ka terve pildistamisaeg! Tahtsin juba eelmisel aastal lumega peapaeltest pilte teha, aga distantslus ja sõber pandeemia sõid need mõtted ära ning sundisid vaid suusatama. Asi seegi. Samas peapaelte ajaloos on nüüd mitu head värskenduskuuri läbi viidud ning mina jään teie tellimusi ootama. Aga kui te ei telli, siis on ka hästi (mitte ehk nii vahva, aga siiski!), sest ma sain täna oma uute värvitoonide lõngalaadungi postipakist kätte ja olen VÄGA PÕNEVIL uutest toonidest näidiseid kuduma ja teie jaoks neid ette valmis tegema. Mu unistus oleks see, et kui esitad tellimuse, siis mul oleks juba vähemalt üks igast värvitoonist peapael kapist võtta ja Sa ei peaks ootama, kuniks ma soovitud töö valmis teen ja posti teele panen.
Kes aga kudumisest rohkem jagab ja tõsine huvi peapaela soetamise vastu tekib, siis veidi lisainfot Sulle:
- tellimuse esitamiseks kirjuta mulle instagrami või facebooki vestlusesse (eriti hea, kui ELLinspirationi instagrami);
- hind - üpris sageli on teil erisoove, mis mõjutavad ka veidi hinda. Üldjuhul jääb see aga 15-20€ vahemikku;
- peapael on ühes suuruses ja pigem pehmelt ümber pea kui liiga tugevalt, et ajaks soonima;
- fliisvooder on tõesti pehme ja aitab vältida villasega tekkivat sügelust;
- võimalik valida erinevate hallide, beežide ja naturaalsemate mitte liiga silmatorkavate punakate, rohekate, sinakate ja lillakate toonide vahel - küsi lisainfot!
Lõng: Drops Alaska Mix 100% vill
Vardad: nr 5
Hooldus: käsipesu 30 kraadi
Selle blogi tegemistest: ELLinspiration Facebookis
Minu instagram: @ell.inspiration @lisetelige
Comments
Post a Comment