Tunnistan, et see oli esimene koolivaheaeg mu elus, mida ma ei oodanud. Tekkis kõhedus, mida ma sellega peale hakkan. Mida õpilased peale hakkavad? Kuidas aga pered toimivad, kui kuskile õieti minna ei saa ja see ahistatustunne aina kasvab? See pole ju normaalne lahendus, et kui teismelised lähevad vabal ajal pigem öösel kahest magama ja ärkavad ühest, siis vanemad saavad kodukontoris rahulikult päeva esimeses pooles tööd teha... Olgu kuidas teistega on, mina aga tunnen, et see vaheaeg osutus oodatust sootuks üheks erilisemaks puhkuseks. Kui ma sellest piirangute ajastust midagi õppinud olen, siis on see kindlasti tasakaal ja harmoonia kõige suhtes, mida teen. Et introverdina ma saangi istuda kodus ja nautida koristamist-sorteerimist, nokitseda oma disainiprojektide kallal, kokata, kuulata-lugeda raamatuid, ilma et see ekstravertne maailm mind paneks süüdi tundma. Mul on ametlik luba, kui mitte öelda, et käsk kodus istuda! Aga tahes-tahtmata lainetavad üle ka hullushood, k