Thursday, April 25, 2013

Spring-spring-spring!


Toredus toreduse otsas.
Kevad ON käes. Säutsuvad linnud ja esimesed kevadlilled. Õhtune vihmasabin, mida pole peaaegu pool aastat kuulnud. Pori ja tänavapuhastus. Tuline päike bussis. Ega eriti nagu märganudki, millal ta tuli. Sai teda hullupööra oodatud, aga kui kätte jõudis, siis ei oskagi nagu midagi peale hakata. Ta oleks nagu kogu aeg siin samas olnud. Talvejoped-saapad sai ruttu-ruttu kappi ära peidetud ja kevadkollektsioonid välja tiritud. Mõni päev saab vägisi juba päris õhukeselt ringi käia ja täha nägu pähe, nagu poleks üldse külm; mängida seal külmetamise ja mittekülmetamise piiri peal, et nohu ei saaks... 

Greatness in the whole universe.
Spring IS finally in Estonia. There are singing birds and blossoming flowers. It's overwhelming to hear the noise of rain because it hasn't been with us for almost half a year. The rain and street-cleaning vehicles are competing on cleaning the streets. The sun is pretty hot on the bus. Spring arrived almost invisibly. Everyone waited for it with big eyes and ears, but when it finally arrived, it seemed as it has always been here. All the winter clothes crawled really fast back into the very bottom of the wardrobes and spring clothes came out. On some days it's tempting to wear very light clothes, even when the weather is a little chilly. But it's all about the skill of wearing as less clothes as possible not to get cold. 





Ma arvan, et kevad tuli ühel neist päevadest, kui ma hommikust õhtuni kodus istusin ja üheksa tundi järjest kudusin, nii et varrastest tuli juba suitsu, või neist päevadest, kui ma raamatukogus raamatuid lappasin ja 19. ja 20. sajandivahetuse eluolu ja jakimoodi uurisin... Üldjuhul ainus asi, mida ma Rävala puiestee rampsist lahkudes tähele suutsin panna, oli tänaval mööduvate naiste jakid ja mantlid... 

I think that the spring arrived on one of those days when I was in my room knitting nine hours in a row, or, on those days when I was sitting in the library, my nose in dozen of books searching for fashion and lifestyle in 1890s and 1910s. The wierdest thing is that every time I left the library I could only think about women overcoats and see them on women while walking on the streets. Oh, well..






Nüüd on aeg lõputöö paariks nädalaks nurka visata, sest eelkaitsmine on edukalt läbitud. Selle tähistamiseks läksin muidugi ei kuskile mujale kui kangapoodi, kust ma sirge seljaga kudumiskonkursilt välja teenitud kinkekaardi väärtuses kolm imelist kangast ostsin. Seniks aga avastage kevadet, mesimumme ja kevadlilli!

Now it's time to throw my Bachelor's thesis aside for some time because I passed the predefending. Yay for that! To celebrate the success I went straightly to a fabric store and bought some awesome fabrics. Until next time - discover the spring and flowers and bees!


Saturday, April 13, 2013

Living Between the 19th and 20th Century

Kuigi tõeliselt soe kevad ei paista vist kuskilt veel tulevat ja mõni päev lumesadu vaadates tahaks inimestele hakata häid jõule soovima, siis ometi lumi salaja sulab ja Tõnu on jälle platsis. Lausa terve perega. Nii tore. Et aga mitte vältida küsimust, kus mina vahepeal olnud olen, siis sellele saate järgneva postituse näol loodetavasti vastuse. 
Siin on teile alustuseks üks video:

Although there seems to be no sign of warm spring in Estonia, still the snow is silently melting and Tõnu the Fly is back. Even his family is here. So nice. But to answer the question where I've been.. I hope you get the answer through this post. 
To begin with, here's a video: 


Tegemist on Lisete lõputööga, mis vaikselt küpseb. Juba ülejärgmine nädal selgub, kas temast asja ka saab. Igal juhul ma olen käivitanud oma turbokäigu ning nõus kas või läbi betoonseina minema, et see valmis saada. Et edaspidi vältida mulle juba õõvastavaid judinaid tektiavat küsimust, "Mida sa pead lõputööks tegema?", siis vastus on siin: kirjutama minimaalselt 25 lehekülge sellest, kuidas ma mingi praktilise eseme valmis tegin. Kust sain inspiratsiooni. Uurima erinevate tehnikate ja valmistamisviiside kohta. Mõtlema välja, mille ja kuidas ma teostan. Ehk siis kolme sõnaga: praktilise eseme loomislugu. Minu töö seisneb 19. ja 20. sajandivahetusest inspireeritud kootud jaki teostamises. 

So, basically it's Lisete's final thesis, which is slowly but surely growing. The next week it'll be clear if I've done enough work to defend it in June. Anyway, I've pushed all my turbo buttons and I'm even able to go through a concrete wall to finish it up! And, to make my life a little easier, I'm answering the most creepiest question (What do you need to do for your theses?) publicly right here. I have to write at least 25 pages about an object that I have to create and also make. I need to write where I got the inspiration, search for different options and techniques, and, think what and how I'm going to create. So, in five words: the story of creating something. My theses is about jackets in the turn of 19th and 20th century and I'm going to knit a jacket. 

Nautige videosid ja pilte. 
Enjoy the videos and photos.










Pildid on pärit sellelt leheküljelt
All the photos are form this page.

Suunurgad püsti ja pöidlad pihku!
Keep your laughing dimples in action and fingers crossed!


Wednesday, April 3, 2013

Colourful Houses in Tenerife

Nüüd, mil juba nädal aega olen Eestimaa nn kevadega harjuda üritanud ja oma kooli tegemiste turborežiimi tagasi naasta, hellitan teid kõiki ühe värvikireva postitusega, kus on vaid kirjud Tenerife majad. Teadagi olen ma ju suur värvide friik. Ja maju on lihtsalt äge vaadata. 

Now it's almost a week since I came home. As I'm struggling with getting used to the so-called-spring in Estonia and also get back into my stricked school turbo regime, I'm cherishing all of you with some colourful pictures of Tenerife houses. Surely, I'm a colour freak. And houses are just adorable.














Monday, April 1, 2013

Hola queridos amigos!

Nõnda palju ma lõpuks haigusest jagu sain, et julgesin oma köhaga seitsmetunnisele lennureisile minna. Nii kui ma oma nina Tenerifel lennukist välja pistsin, nuuskasin ta põhjamaisest nohundusest korralikult tühjaks, hingasin sisse sooja õhku ja tundsin, et tervis on otsekui tagant taskust mulle taaskingitud. Järgnevast õhtust saadik kuni tänaseni on mu nina olnud punane kui Peeter Punaninal, aga mitte möödunud nohust, vaid päiksepõletusest, mida ma suutsin paari tunni jooksul pilvise ilmaga hankida (isegi minu Lõuna-Eurooplase maiguga tugev tõmmum nahk andis alla). Aga jumet ma sain ja palme ma nägin. Puhata sain ka ja samuti oma kaameraga ringi luusida nagu üks korralik turist. 

I could hardly feel well enough to crawl into the plane on a seven-hour trip. As soon as I could sneak my nose out of the plane, I blew it and felt that my northen running nose isn't running anywhere and staying where it has to stay. I breathed in Tenerife's nice warm air and felt healthy as a horse (if that expression is ever used). From the next evening until now I've had the most red nose ever, probably as red as Rudolpf the Red Nose Raindeer has, but not because of any running nose or cold but because of the craziest sunburnt I've ever had. Even my "southern european" skin, (which truly is darker than others' Estonians), couldn't take the superheavy sunlight and literally burned within two hours under the cloudy sun without any suntan lotion. Anyway, I got tanned, saw many palm trees, had some nice resting and chilling days and took some great pictures as a neat tourist is supposed to take.




San Andres. Tenerife idakallas.
Paremale üle mere 500 km pärast jääb Lõuna-Maroko, kui paar Kanaari saart vahele jätta.
Vulkaanilise pinna tõttu on Tenerife rannad originaalis mustad, selleks transporditakse siia valged liivad ei kuskilt mujalt kui otse Saharast. 

San Andres. The east coast of Tenerife.

Southern Marocco should be on the right side after a 500 km boat voyage.
Because of the volcanic soil Tenerife's beaches are naturally black and that's why they transport white sand straight from the Sahara desert. 


Santa Cruz.
Pealinn.
The capital.
Läänekallas.
The west coast of Tenerife Island.






Los Cristianos, läänekallas.
Mõnusad kohvikud ja restoranid, nagu Lõuna-Euroopa idüll.

Los Cristianos, the west coast.
Pleasant cafes and restaurants, idyllic as southern european towns.
Meie lemmikkohvik.
Our favourite cafe.

Playa de las Americas, läänekallas.
Oleks justkui Miami Beachil Floridas ida kaldal või Los Angeleses Califorinias lääne kaldal või kusiganes seal Ameerikamaa soojas merelinnas, kus on palmid ja hotellid ja tänavad hästi konkreetselt risti ja paralleelselt sätitud.. mitte et ma oleks oma jalakesi sinna kunagi üldse tõstnudki..

Playa de las Americas, the west coast.

It reminded me of Miami Beach on the east coast or Los Angeles on the west coast or any other US city situated on the shore with palm trees and hotels, and, where the streets are  strictly across and parallel.. not that I've ever been in the States at all..













 Mägedesse!
Heading to the mountains!








El Teide rahvuspark ja vulkaan.
Justkui nagu oleks Marsile sattunud...

El Teide national park and volcano.

It looks like being on Mars..






Meie väike külaline kõrbepiknikul.
 Our little guest during the picnic in the desert.


Ma pilvedest kõrrr-ge-mal eee-laaan.. 
Aboooove the clouds.. 
Ca 2 km
 Nii mõneski vales tee otsas sai p i s u t sidurit kärsatatud ja meie kallil kolme hobujõuga punnvõrril veel viimanegi aur välja pigistatud ja sussutatud kuni jõudsimegi mägiteidpidi pilvede alla. Udust vupsas välja imeilus kevadlõhnaline troopiline linn Puerto de la Cruz. Midagi lõunaameerikalikku.

After some i n t e r e s t i n g incidents where we accidentaly took a wrong road and had to reverse or just simply burn the clutch until our little rental car (with max three horsepower) was out of every colour of its breath, we finally made our way through the clouds. A lovely town called Puerto de la Cruz emerged out of the massive fog and seemed something like a latin american tropical spring. 






Järgmise postituseni!
Until the next post!