Skip to main content

Posts

Showing posts from January, 2015

Knitters for Life!

Oma lähedaste ja sõprade keskel olen ammu saanud kurikuulsa ja radikaalse kudumisfanaatiku kuvandi ning sellega rohkem kui rahul. Ühel jõulueelsel istumisel naljatlevate sõprade keskel toimus minu Instagrami hashtagide üle tuline arutelu ning teatud hetkest kasvas kudumisnaljade toos nõnda suureks, et põrandale naerutusid kõik kudumisnohikud ja -võhikud. Mina sain sellest fantastiliselt geniaalset inspiratsiooni, et võtta siinsel  blogi maastikul ette miniuuendus.  Olen peale sattunud kõiksugu koomilistele käsitööteemalistele ütelustele, koomiksitele, videotele jne.  Tundub, et nüüdsest oleks aeg hakkata neid kajastama ka siin, et lisada vürtsi minu enda tegemistele. Pealegi on minu praegune eluetapp niigi selline, et näputöö tegemisest võin ma ainult kauges tulevikus unenägusid näha (sest hetkel mul pole aega ei magada ega kudumisest roosasid unistusi unistada).  Klõpsa lingile: 22 THINGS THAT HAPPEN WHEN YOU GET INTO KNITTING Lisan lingile omapoolsed kommentaarid:

Navy Green Mittens

Ma ei hakanud statistikat tegema, kui mitu tundi ma keskmiselt viimase kahe nädala jooksul öösiti maganud olen. Ega sel olegi enam tähtsust, sest mu elu laastavaim sess sai läbi ning kõik! , mis vaja, tehtud. Ise ka veel ei usu. Usun vaid seda, et see oligi siis nüüd see kõikse viimane sess , milleks tuli kuuse all ja aastavahetusel õppida. (Siin kohal sarkastiline aplaus Eesti haridussüsteemile!) Kes tahab mulle pöialt hoida, siis jäänud on veel praktika nr 2 ja imelisemast imelisem magistritöö, mis ei oota vaid ahju küpsema panekut, vaid pigem jahu jahvatamist. Metafoor missugune. Kust selleks  jahvatamiseks aeg võetakse, ma ei tea.  Rõõm on aga teiega jagada fotosid tavapärasest veidi maskuliinsematest kinnastest (eelkõige oma värvuse poolest) ja taaskord öelda, et need valmisid ilmselt novembris, kuid kaamera silma ette jõudsid alles jõuludeks.  Tegemist endiselt minu traditsioonilise 1/1 pärlkoega. Ääres vits. Kõik.  Olge terved, ELL.

Red Beanie

Oi, tere! Keeraski ette see imeline aasta number 2015. Mulle tundub, et see toimus juba vähemalt kuu aega tagasi. Üks talvine postitus siit, keset magamata öid ja närvikõditavaid päevi, mil üks eksam teise järel tehtud saab. Tervitused kõigile vapratele tudengitele, kes on ennast koopasse sulgenud ja üritavad parasjagu ühe ööga kõige rajumateks eksamiteks valmistuda. Küll me selle eksamisessiooni tehtud saame. Alati oleme saanud. Vähemalt me oleme selles koos. Näeme veebruaris, kui sess läbi on. Ja loodetavasti ka kõikidest ainetest läbi saadud. Ah jaa - pildid.. No piltidel on see müts, mille ma päris enda jaoks kudusin oktoobris (või oli see novembris?). Seega ta on mul juba  paarikuuseks kasvanud ja üsna vana olija.