Blog by ELLinspiration

Kas keegi ütleks mulle, kuidas see juhtus, et 27. augustil kell 20.30 hakkab järsku taevas hämaraks muutuma? Ma olen pool päeva laua taga arvutis istunud (ja püüdnud normaalse tööinimese elu matkida) ning mõelnud, et AK vaatamise asemel teen ühe korraliku sörgitiiru, aga kui ma nüüd kohe laua tagant püsti ei tõuse, siis ma jään pimeda peale. Ma kordan, kas keegi seletaks mulle ära, kuidas me siia jõudnud oleme? Alles see oli, kui mul oli aega iga tegevuse jaoks ning hilisõhtuti sai veel mõnus sörk või pikem jalutus tehtud, et seejärel koju pesusse tulla ja veel raamatuid lugeda, kuni pimedus saabub...  Mina elan oma mõtetes ikka veel kuskil 9. augustil...  On pühapäeva õhtu. Kell on 21.30. Teen oma õhtust jalutustiiru Nõmme tee kandis, sest suveõhtu on liiga ideaalne, et seda millelegi muule raisata. Päike on veel piisavalt kõrgel, et oodatav ööpimedus ei meenugi. Temperatuur on kuskil 24 kraadi juures. Nägu kergelt leemendab higist - tea, on see siis soojusest või kiirest sammust.

See postitus oleks võinud juuli esimestel päevadel ilmuda, sest mul said nii paljud pooleli olevad käsitöö projektid korraga valmis. Tahtsin nii väga neid siin jäädvustada, aga mul ei olnud absoluutselt mitte millestki kirjutada või kui oligi, siis nende sündmuste jaoks olid eraldi pildid olemas. Vist oli siis mingi kirjutamiskriis, aga see-eest raamatuid neelasin kohe mitme aasta eest ette ära. Eks ta üks veider suve algus oli, kus iga inimkontakti saavutamine tundus üks suur eneseületus. Vähemalt mul oli aega oma elutuba viimaks valmis saada. Nagu öeldud, on pildid tehtud juulis, mil veel pojengid õitsesid ja kõik oli südasuviselt valgusküllane. Teid tervitavad karantiini ajal valminud lillepoti hoidja makramee punumistehnikas , pehmenduspadi kiiktoolilt ja tume karvane padi korvtoolilt. Nüüd on neid lugemis- ja kudumisnurki piisavalt, kust sügisel jälle ERRi tarku saateid vaadata-kuulata ning samal ajal oma kudumistööd käiku lasta. Õnneks on veel suvi ja palavus ja puhkus ning minu