Tuesday, April 25, 2017

Voodikatte uuendus


Kui interneti otsinguriba pakub esimesena "E" tähe alt ekool.eu, siis järelikult on ELLinspirationi blogi unarusse jäänud. Tõtt-öelda ka kõik ümbritsev viitab sellele, et igasugune motivatsioon midagi teoks teha, on kuskil kaugustes. Juba tavapäraseks saanud hommikune lörts ja napilt plusskraadine tuul tekitab tunde, et isegi puhtalt unistus soojast kevadest on pandud vangi. Jah, vähemalt on valge ja selle üle olen ma tohutult õnnelik, kuid sellegi poolest - kus on soojus? Igatsus suvest on muutunud juba nii hingematvaks, et isegi pildid soojadest ja õdusatest suvepäevadest enam ei anna lootust, vaid teevad nukraks. Aga see-eest leiab vanu pilte projektidest, millest ma pole avalikke kajastusi teinud.

Siin eelmise talve üks põnev lapitehnikalaadne nikerdis, mille valmistamisprotsessist tegin küll jäädvustusi, kuid nüüd, aasta hiljem tegin viimas ka valmis esemest fotod. Tegemist on Ikeast ostetud lapsevoodiga, millega käis kaasas kangast katus. Sellel olid omakorda kolmnurksed kirjud kaunistused, kuid voodi omaniku vanemad polnud värvivalikuga sugugi rahul ja tegid mulle tellimuse need omal moel välja vahetada. Kui kangad olid välja valitud, asusin tööle ning valmistasin skandinaavialikuma lahenduse, millega jäid rahule mitte ainult väikemees ja vanemad, vaid ka ma ise.
Kuidas tundub?








Saturday, April 15, 2017

Lapitekilistele täiendust


Huvitav, et kui küsitakse, "Kuidas Su nädal möödus?", siis ei oska ma üldjuhul kohe midagi erilist välja tuua ja minu vastus on enamasti õlgu kehitavalt "Tavaliselt." Kui aga mitu kuud tagasi vaadata, siis on väga palju muutunud. Näiteks viimasest postitusest on möödas kergelt neli kuud (???) ja selle aja sees olen ma jõudnud kolida oma vanasse koju tagasi ja teha mida kõike veel. 
SIIN on üks vana postitus sellest, kuidas ma oma teismeea toa ümber dekoreerisin ja uue kardina ning voodikatte õmblesin. Ja SIIN on üks postitus sellest, kuidas ma oma jalgratta korvi kaunistasin ja pehmendasin. Neid ja praegust postitust ühendab see, et mul jäi veidi materjali alles ning tegelikult mul oli plaanis samas tehnikas toatekstiile juurde õmmelda. Nüüd, neli aastat hiljem, mil ma siin toas tagasi olen, võtsin end lõpuks kätte ja tegin selle mõtte teoks! (Üks nendest kümnetest ideedest, mille ma teoks tegin! Võit!) 
Seega kunagi pole liiga hilja olemasolevat komplekti täiendada. 2013. aastal õmblesin kreemikates toonides voodikatte ja kardina ning täna sain ma valmis kaks lisa eset. Toolikatet oli sellele vanavanaisa (?) toolile juba ammu vaja ja nii õmblesingi ühele pruuni-valge kirjule istumispadjale toaga sobiva padjapüüri. 
Ümmargune tumba pärineb tegelikult ilmselt nõukogude ajast ja on iseloomulikult punase kattega ning selle varjamiseks õmblesin heleda katte. Esimest korda suutsin ilma viperusteta silindrikujulise katte õmmelda ja ühele osale katuse (katte) ka peale. Tänasel päeval ma võib-olla selliseid värve poleks enam valinud, aga kuna need kombinatsioonid silma päris ei kraabi, siis panin nad taas kokku sobima. Kes te nii hästi lapitehnika õmblemisega kursis pole, siis võite teatavaks võtta, et see on üks suurem matemaatika, et kõik vajalikud tükid kokku sobituks ning oma mõõtudelt samuti klapiksid. Mõõdetud, tehtud.