Tuesday, December 30, 2014

Good Bye 2014


Viimased tervitused aastal 2014 tulevad ühest hiirvaiksest Tallinna raamatukogust, mis suvatseb sellisel suvalisel ajal, nagu 30. detsember, kolmveerand päevakest lahti olla, et minusugune hull suudaks keskenduda ja oma teaduslike artiklite refereerimistega ühele poole jõuda. Tegelikult ei tahtnud ma sellest rääkida, kuidas ma hetkel pehmelt öeldes oma õpimappide koostamise juures psüühiliselt hullun, vaid sellest, kuidas 2014 oli üks igati vahva aasta. Igasugu toredad lõngatokid ja kangatükid vormusid asjalikeks esemeteks, millest kaks kutsuti lausa Naistelehte ja Nipiraamatusse! Sain osaleda Kunstimeistrite inspireerival koolitusel, mis andis hästi palju salajasi mõtteid, mis hetkel ühe Marimekko märkmiku lehtedel tuduvad. Aga neil on oma aeg, millal nad unest ärgata võivad.

Loodetavasti 2015 aasta toob veel rohkem blogipostitusi kui varem. Kui ma nüüd ise suudan endasse uskuda, siis ma loodan ka seda, et juunikuus ma saan oma hariduse lõpuks purki panna, kaane ka peale, ja hakata elama täisväärtuslikku käsitöölise elu! Päris mitu uut ja põnevat mõtet on ELLi peakeses juba tekkinud, mida kõike siin blogis ja üleüldse elus võiks teha. Nii, et aitäh kõigile suurtele ja väikestele kaasaelajatele! Tahan lubada, et uue aasta teises pooles on kindlasti oodata mitte just silmipimestavaid ja kõrvulukustavaid uudiseid, kuid natuke värskemat kraami! Mina olen rõõmus.

Üks igati paslik lauluke, mille esitajaid ma selle aastanumbri sees ka live'is kuulda sain ja kes mulle alati head meelt valmistavad. 

Tuesday, December 23, 2014

Sweet Christmas


Mulle on eredalt meelde jäänud üks seik lapsepõlvest, mil istusin oma toas laua taga, pintseldasin kunstiringis enda tehtud savist jõulukujukesi, taustaks Karavani jõululaulud ja tolmuimeja undamine. Emme-issi koristasid jõuludeks kodu. Köögist tungisid jõuluroogade lõhnad mulle ninna. Aknast välja vaadates nägin imeilusat lumist kuusikut. Nagu muinasjutumaal.. Olin nii rõõmus, et esimest korda saan midagi "päriselt" oma perele kinkida: emmele kuusepuu, issile jõulukellukese ja suurele vennale päkapiku, mis mul täiuslikult välja tuli! Vist üks päev oli jõululaupäevani veel jäänud, seega oli mul aega oma savikujukesi värvist kuivatada ja seejärel korralikult ära pakkida.
Tänaseks on sellest möödas vähemalt 15 aastat, aga Karavani jõululaule kuulan ikka. Need ei oleks muidu õiged jõulud. Sel aastal võtsin end viimaks kätte ja valmistasin esimest korda trühvleid, taustaks ikka see vana hea retro kassett, mille kaanel on sinine lumehelvestega taevas, kirik ja kappavate hobustega saan..
Magusaid jõule kõigile!

I have a bright Christmas memory from my childhood, when I was sitting at my table, painting hand-made clay figures that I made in art club, listening to Karavan's Christmas songs and the drone of a vacuum cleaner. Mom and Dad were cleaning our home for the Christmas, special smell of Christmas food in my nostrils and gorgeous snowy spruces right by my windows. It was like a winter wonderland.. I was so glad that for the first time I could gift a "real" present to each of my family members: a Christmas tree to my Mom, a bell to my Dad and a perfectly made dwarf to my big brother! I think it was one day till Christmas, so I had enough time to let the little clay figures dry and also nicely wrap them for the Christmas day. 
Today it's at least 15 years since this memory but I still like to listen to those Karavan Christmas songs. It wouldn't feel like Christmas if I didn't do that. This year I decided to make some truffles for the first time, listen again this retro Karavan cassette that has the loveliest Christmas picture on the front cover: dark snowy sky, a church and a sleigh with galloping horses..
Sweet Christmas to you all!












Friday, December 12, 2014

Knitted Lace Collar


Siit tuleb õige pidulik postitus, sest justnimelt TÄNA on ELLi blogil kaheaastane sünnipäev! Selle puhuks on igati asjakohane pitsid ja satsid välja otsida, end ära ehtida (miks mitte siduda see tegevus ka ühtlasi kuuse ehtimisega) ning teha üks suur kniks kõigile vaatajatele ja lugejatele. Piltidel olevast pitskraest nii palju, et valmis ta eelkõige praktikatundide tarbeks, kui ma oma usinad üheksandikud imeakauneid pitsilisi kraesid panin kuduma ja ise nendele vilgastele nobenäppudele ka ise ühe näidise täismõõdus valmis klõbistasin. 
Grattis! Grattis! Grattis!

Here comes the post of celebration! Blog by ELL has turned two today and for this occasion it's more than appropriate to put on cute dresses with bowties and lace collars. A BIG hug and a girly curtsey to all my beloved blog readers and simple observers. This knitted lace collar was made as an example for my diligent pupils at school, who all made gorgeous lace collars. So proud of them! 
Grattis!













Tuesday, December 9, 2014

Knitted Christmas Trees


Mina ei oska seletada seda kummalist kokkusattumust, kuidas kõik toredad ja mittetoredad kohustusepoisid viskavad ühe külakuhja novembrikuusse. ELL veetis selle sombuse kuu ühes toredas Tallinna koolis oma elu esimesi käsitöö- ja kodundustunde andes ning seetõttu olid käed-jalad tihedalt tööd täis. Suur igatsus oli blogitamise järele, aga nagu öeldakse, siis ega kõike head korraga ka ei saa. Tundub, et nüüd tuleb hakata jälle vabanduseks tooma seda, va ülikooli lõpetamist.. Oeh. Tegemisi on küllaga. Suureks õnnetuseks (teatud mõttes ka õnneks) püüdis mind keegi kahtlane kõrvapõltikuga päkapikk kinni ja ma olen jälle mõneks ajaks rivist maas. See-eest tekkis mulle kohe pisut aega juurde, et saaksin korraks vardad kätte haarata. Siin väiksed kootud kuusekesed, mis valmisid palavikulise peaga üsnagi rutusti. Inspiratsiooni püüdsin kinni kuskilt toredast käsitööblogist.

I don't know how to explain the oddest coincidence that all the pleasant and not so pleasant duties pile up at the same time. It's like a curse. November curse. I missed blogging so bad, but at least I got to do something challenging. I taught some boys and girls cooking and knitting. Yes, ELL had actually chance to teach real pupils at school and go through the school practice. Hurray! I was pretty occupied with teaching my pupils and also my Swedish lessons, so I guess it's again time to say that Mr School is my No. 1 right now. (Hopefully, I'll get rid of Him at spring!) To my great surprise some evil dwarf must have brought me some fever and otitis, so I'm out of commission for a while. At least sickness always gives some extra free time and so I got to grab my knitting needles and knit some Christmas trees. With this feverish head I knitted those trees fast as a cheetah. Yay! The idea is grabbed from this blog.