Sõbrad, see mõte on olnud juba nädalaid, et üle maailmatuma pika aja üks postitus teha. Tõtt-öelda seekord läks mul isegi meelest, et oma traditsiooniline jõulupostitus teha. Kuidagi väga teistmoodi aasta oli ja just sellest ma tahaksingi veidi kirjutada. Ma arvan, et 2018. aastal vaid kaks postitust räägivad enda eest.. Seda võib küll nimetada loomekriisiks. Kuni septembri lõpuni oli selline käsitööteemaline vastumeelsus ja nõutus. Ei mõtted ega käed kohe tõmmanud ühegi kanga või lõnga poole. Lihtsalt "EI". Aga olgem ausad - ega ma käed rüpes nüüd ka ei istunud. Mais ja septembris olid kaks suurt projekti seoses PP40 festivaliga , kus ma rakendasin oma pulmakorralduse kogemusi ja aitasin Eesti suurima kristliku festivali õnnestumisele kaasa. Ütleme nii, et septembrikuud ma väga ei mäleta, sest paljuski olid mu mõtted täidetud logistika-toolide-laudade-kaunistustega Noblessneri laevatehase hoones. Kui PP40 festival sai läbi, siis oli aeg hakata akusid laadima.