Skip to main content

Sügisesed peapaelad

Image
By
Grete Mägi
Nüüd on käes just see eriline aeg aastast, mil viimased lehed puudel näitavad oma värviküllust, enne kui lõputuna kestev pruunhallus vallutab kogu maa. Nii kui ilm rõskemaks ja jahedamaks kisub, kibelen mina kudumisega tegelema. Sel hilissuvel-sügisel algas see juba augusti keskel ning ma ei jõudnud ära oodata, millal piisavalt jahedaks läheb, et saaksin teile oma tegemistest jagada. 

Armsa Grete Mägiga käisime Kadriorus pildistamas vaid väikest osa sellest, mida olen siiani teinud ja loodetavasti ka jätkan terve jaheda hooaja. Unistan ja mõtlen oma kudumisega seotud tegemisi arendada, kuid sageli jääb ajast ja julgusest puudu. Olen tänulik, et mu ümber on tekkinud paar inimest, kes on palju julgustanud ja lihtsalt minuga koos kudunud ja pannud suuremalt unistama, kui olen osanud (tervitused Avelile ja Greetele!).  

Olen tänulik, kui toetad minu kirge ja hobi. Kui oled huvitatud tellimusest, siis kirjuta mulle sotsiaalmeedia kaudu, millist peapaela või kindaid sooviksid. Teadlikult ma kõike infot üles ei pane, vaid soovin individuaalselt suhelda :) 

Hetkel on kuum kaup peapael - teen enamasti ühes suuruses ja pigem mõnusalt lõdvema, et ei sooniks ja ei ajaks juukseid sassi. Voodrit sellel pole, mistõttu tuulekartjale ehk õhuke, kuid minu arvates peapaela praktilisus väljendubki selles, et kui ilm on vaid natuke jahe, siis mütsiga on palav, aga peapael hoiab kõrvad soojas.
Võimalik on tellida ka komplekti peapeal + kindad, kuid nende kohta pilte juba edasises postituses...

Lõng: Boston 70% akrüül, 30% vill
Vardad: nr 7
Hooldus: käsipesu 30 kraadi

 Selle blogi tegemistest: ELLinspiration Facebookis
Minu instagram: @ell.inspiration @lisetelige
Grete Mägi fotod: @gretemphoto







Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Šveitsi mägimatk lisanditega

By
Ma ei tea, millest see meile räägib, et viimane postitus jääb kahe aasta tagusesse aega ning lubatud järge Portugali lõuna osa seiklustele kunagi ei tulnudki. Mustand haigutab kurblikult postkastis, sest tema tähetund jäi sündimata. Olgu pealegi. Siin ma nüüd olen, oma arhailise blogi keskkonnaga, mida vast viimase 15 aasta jooksul arendatud pole. Aga mul on pehmelt öeldes täiesti savi, kes tänapäeval üldse blogi enam kirjutab?! KES ÜLDSE BLOGI LOEB?! Mina tundsin, et pean. Pean ja tahan kirjutada. Enda jaoks. Lasta endast välja see, mida kuu aega tagasi kogesin. Ilmselgelt on see mu jaoks liiga suur amps, et panna sõnadesse seda, mida silmaga nägin ja iga oma ihurakuga kogesin. Mäed. Mu elu unistus. See kõik sai alguse "siis" ehk et mul on alati olnud teatav looduse armastus, mis aastatega on vaid kasvanud. Ühel hetkel tekkis teadmine, et ma pean saama mägedesse ja matkama nii, et see oleks päriselt ka matkamine. Suure seljakoti ja muu varustusega. Mitte lihtsalt 3,74 kilome...
Post a Comment
Read more

5 meisterdamisideed

By
Nagu minu puhul kombeks, siis jõulude eel taban end mõttelt, kuidas sel aastal oma lähedasi isetehtuga üllatada. Järgmisel hetkel, kui ma tegutsema sooviks hakata, on käes detsembri keskpaik ja kukil hunnik tellimustöid ning minu isetegemisplaanid on kadunud kui tina tuhka! Aga kui Sinul on isu midagi ise nokitseda, siis siin on 5 erinevat ideed, mida ka väljaspool jõuluaega valmistada saab. Enamik nendest proovisin koolis õpilastega läbi teha, nii et kõik on kenasti vettpidavad tööd. 1. INGEL Vaja läheb: valge paber (keha, tiivad), küpsetuspaber (tiibade kaunistamiseks tupsud), kotiriie (kleit), pits (kleit), valge karvane kaunistustraat (käed), paberkuul (pea), hambatikk (pea ja koonuse ühendamiseks), kangajupp (tiaara), PVA liim. 2. ŠOKOLAADIKOMMID/TRÜHVLID Siin kohal ma retsepte ei jaga, sest neid leiab internetist mustmiljon. Ise kodus muutsin neid vastavalt oma maitsele ning usun, et kui enda loomingulisusel lennata lasta, saab imemaitsvaid ampsusid valmistada. ...
Post a Comment
Read more

Portugalist, täpsemini Lissabonist

By
Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...
Post a Comment
Read more