Siis, kui tööpäev toob endas esile kõik need negatiivsed küljed, mida ei arvanud, et endas olemaski on, tuleb end rahustada millegi valmistamisega. Väike tortilla põske ja õmblema! Punane kangas välja ja lihtsalt lõika kangast neli detaili välja, õmble servad kokku ja pane selga. Kui kanga jaoks poleks kunagi paar nädalat tagasi pidanud kulutama 8 või 10 eurot, siis võiks öelda, et see oli üks peaaegu, et muidu saadud jakk. Ei mingit emotsiooniostu. Jah, leidub ka selliseid päevi, mis ei ole ideaalsed, aga mis lõppevad üpriski hästi. Head kuulamist!
Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä
Comments
Post a Comment