Skip to main content

Sailing the Tallinn Bay


Nüüdsest on mul arvuti punnis täis kõiksugu mõnusaid pilte igasugustest tegemistest. Omajagu panin neid täna kaustadesse ja rakendasin nendel ka oma värskemaid Photoshopi töötlemisteadmisi (sest ka minul oleks aeg pilte enam mitte Wordis töödelda, nagu mu armas vennake arvab). Loodan neid jäädvustusi vähehaaval ka blogisse kanda. Minu arvutike, keda ma viimasel ajal kangesti hellitada püüan ja kes on tegelikult pigem soojapuhur kui produktiivne töövahend ja kelle sisu on valdavalt välismälule salvestatud (või mis iganes telliskivilaadne lisavidin ta ka poleks, mis mu digitaalvarandusi veel ainsana alles hoiab), toimetab samas tempos nagu päevi näinud ja elukogenud 99-aastane vanahärra.. On ju ilusti öeldud? 
Igal juhul mitmesugused toetused minu uue arvuti ostuks on teretulnud, sest ma ei taha eriti mõeldagi sellele, kuidas ma septembrist oma magistripoja tootmist praeguses arvutitaolises soojapuhuris korraldama peaksin...
Ja jälle läksid mu mõtted kuskile mujale, võimalikult kaugele fotodest, millest ma tahtsin rääkida.. Tegemist on ühe mõnusa juulikuise õhtupoolikuga tuuletul Tallinna lahel jaht Jenny Krusel. Kauged Lige-nimelised sugulased tulid Suure Lombi tagant laulupeoks Eestisse oma juuri otsima ja sellega seoses veetsime koos fantastilise seilamisretke. Ma lihtsalt nii kaifin merd, jahiga sõitmist, päikest ja kõike seda kooslust suvises Eestis..

OK, now my computer is overloaded with a great number of photos of different activities that I've participated this summer. I've nicely filed them into folders and also practised my new Photoshop skills on some of them. I guess it's time to get more professional and not use Microsoft Word any more for editing my photos (as my brother thinks - haha). I try to post them bit by bit. My computer, whom I gently cherish and who is more like an air-blower than a hardworking tool and whose content is mainly saved on memory cards (just to store my digital posession somewhere?!), is operating more like a weary 99-year-old aging man.. Anyway, I'm more than thankful for any financial support that would help me to buy a new computer because I'm not interested in working with this air-blower in September when I should start writing my Master thesis. Haha.
That's about my computer. The photos are taken on a nice evening in July when I had an amazing sailing trip on the Tallinn Bay with Jenny Kruse. It was fun to meet some far-away relatives from the States that have the same roots with me. I truly adore sailing, boats, yaghts, the Sun and the combination of them all. In Estonia. In summer.










Comments

Popular posts from this blog

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saavuta

ELL kudumite hooaeg 2022/2023 on avatud!

On käes see sügisperiood, kui vihmaga peab õues ettevaatlik olema, sest lehtede kihid talla all on kaunis libedad. Sügistormid-tuuled sasivad juukseid ning puhuvad vaat', et ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hea võimalus sooja hoidmiseks on kootud peapael. Juba kolmas hooaeg toimetan kootud peapaelte ja käpikute kallal ning südames kilkan, kui esimesed tellimused septembri lõpus mu @ell.inspirationi konto postkasti ilmuvad! Aitäh, et mind üles leiate ja aitäh, et nii mõnigi juba mitmenda pealakese endale soetab!  Meeldetuletuseks paar sõna peapaela kandmise ja materjalide sisalduse kohta.  Lõnga sisaldus: 100% vill, mõnusalt pehme Vooder: pehme fliis, mis on peapaela sisse käsitsi nõelutud Hooldus: sobib masinas pesta käsipesu rešiimil koos villaste esemetega kuni 30-kraadises vees. Soovitatav kasutada villaste esemete jaoks mõeldud puhastusvahendit Võrdlemisi paks ja soe ning soovitatav kanda pigem külma sügis- ja keskmise talveilmaga. Isiklikult pigem kannangi -10-8-kraadise