Skip to main content

Living Between the 19th and 20th Century

Kuigi tõeliselt soe kevad ei paista vist kuskilt veel tulevat ja mõni päev lumesadu vaadates tahaks inimestele hakata häid jõule soovima, siis ometi lumi salaja sulab ja Tõnu on jälle platsis. Lausa terve perega. Nii tore. Et aga mitte vältida küsimust, kus mina vahepeal olnud olen, siis sellele saate järgneva postituse näol loodetavasti vastuse. 
Siin on teile alustuseks üks video:

Although there seems to be no sign of warm spring in Estonia, still the snow is silently melting and Tõnu the Fly is back. Even his family is here. So nice. But to answer the question where I've been.. I hope you get the answer through this post. 
To begin with, here's a video: 


Tegemist on Lisete lõputööga, mis vaikselt küpseb. Juba ülejärgmine nädal selgub, kas temast asja ka saab. Igal juhul ma olen käivitanud oma turbokäigu ning nõus kas või läbi betoonseina minema, et see valmis saada. Et edaspidi vältida mulle juba õõvastavaid judinaid tektiavat küsimust, "Mida sa pead lõputööks tegema?", siis vastus on siin: kirjutama minimaalselt 25 lehekülge sellest, kuidas ma mingi praktilise eseme valmis tegin. Kust sain inspiratsiooni. Uurima erinevate tehnikate ja valmistamisviiside kohta. Mõtlema välja, mille ja kuidas ma teostan. Ehk siis kolme sõnaga: praktilise eseme loomislugu. Minu töö seisneb 19. ja 20. sajandivahetusest inspireeritud kootud jaki teostamises. 

So, basically it's Lisete's final thesis, which is slowly but surely growing. The next week it'll be clear if I've done enough work to defend it in June. Anyway, I've pushed all my turbo buttons and I'm even able to go through a concrete wall to finish it up! And, to make my life a little easier, I'm answering the most creepiest question (What do you need to do for your theses?) publicly right here. I have to write at least 25 pages about an object that I have to create and also make. I need to write where I got the inspiration, search for different options and techniques, and, think what and how I'm going to create. So, in five words: the story of creating something. My theses is about jackets in the turn of 19th and 20th century and I'm going to knit a jacket. 

Nautige videosid ja pilte. 
Enjoy the videos and photos.










Pildid on pärit sellelt leheküljelt. 
All the photos are form this page.

Suunurgad püsti ja pöidlad pihku!
Keep your laughing dimples in action and fingers crossed!


Comments

Popular posts from this blog

Šveitsi mägimatk lisanditega

Ma ei tea, millest see meile räägib, et viimane postitus jääb kahe aasta tagusesse aega ning lubatud järge Portugali lõuna osa seiklustele kunagi ei tulnudki. Mustand haigutab kurblikult postkastis, sest tema tähetund jäi sündimata. Olgu pealegi. Siin ma nüüd olen, oma arhailise blogi keskkonnaga, mida vast viimase 15 aasta jooksul arendatud pole. Aga mul on pehmelt öeldes täiesti savi, kes tänapäeval üldse blogi enam kirjutab?! KES ÜLDSE BLOGI LOEB?! Mina tundsin, et pean. Pean ja tahan kirjutada. Enda jaoks. Lasta endast välja see, mida kuu aega tagasi kogesin. Ilmselgelt on see mu jaoks liiga suur amps, et panna sõnadesse seda, mida silmaga nägin ja iga oma ihurakuga kogesin. Mäed. Mu elu unistus. See kõik sai alguse "siis" ehk et mul on alati olnud teatav looduse armastus, mis aastatega on vaid kasvanud. Ühel hetkel tekkis teadmine, et ma pean saama mägedesse ja matkama nii, et see oleks päriselt ka matkamine. Suure seljakoti ja muu varustusega. Mitte lihtsalt 3,74 kilome...

November oma täiuses

Aeg-ajalt kasvavad mingid ideed ja mõttekäigud minu peas niivõrd suureks, et neil on vaja mu seest välja saada. Seda ma nimetan enda tühjaks kirjutamiseks. Olen väiksest peale harjunud enda paremini mõistmiseks oma mõtteid üles kirjutama. Viimastel aastatel olen tahtnud neid ka avalikult jagada. Viimane nädal olen juurelnud, kas ikka tahan nii haavatavat postitust teha oma raskematest mõtetest. Võib-olla Sa samastud, võib-olla mitte. Aga ilmselt neid mu sisekaemusi loevadki vaid need, kes mind veidi lähemalt tunnevad või siis miski paneb minu veidruste vastu huvi tundma. Mu eesmärk on sotsiaalmeediat kasutada selle kõige paremas võtmes ning sel korral tundsin, et pean peatuma vaimse tervise teemadel. Ma ei kuule eriti palju sellest, mida inimesed päriselt mõtlevad või tunnevad seoses 2020. aasta hirmude ja segadusega. Jah, on pealispindset kraaksumist ja nurisemist, nagu meile kohane. Aga kuidas me päriselt analüüsime seda, mis me sees toimub?  Et mu mõtted paremini kohale jõu...

Jõulukampsunist ja tänulikkusest

Jõulukampsunid.  Olen salamisi neid alati fännanud, aga mitme aasta jooksul pole leidnud õige kiiksuga, parajalt maitsekat ja selle kõige juures ka kvaliteetset kampsunit. Minu käsi tõrgub ostma mitmekümne eurost ebakvaliteetsest lõngast kiirtoodangut. Õnneks novembris avastasin oma kunagi kiirmoe poest ostetud kleit-pusalt õige mitu auku, mis taskute õmbluste juurde olid tekkinud ning see andis mulle hea põhjuse minu armastatud rõivas veidi ümber teha. Üldjuhul mulle ei meeldi rõivaid ega aksessuaare ümber teha või parandada. Ma lihtsalt ei valda seda kunsti. Suudan ainult nullist midagi luua. Aga kui idee on tugev ja teostus juba peas lühikese hetkega kummitama hakkab, siis pole probleemi see ära teostada. Nii ma haarasin käärid ja lõikasin kleidil taskuulatuses riba ära, äärestasin overlokmasinal narmendava (nüüdseks) pluusi serva ja palistasin. Veidi lühikesevõitu teine jäi, kuid täpselt see tulemus, mida ühelt peaaegu mahakandmisele minevalt rõivalt veel esteetika mõtte...