Blog by ELLinspiration

Viimasel ajal olen palju erinevates suhtlusringkondades arutlenud selle üle, kuidas eriti noori, aga ka vanemaid generatsioone on mõjutanud tehnoloogia. Nutikael, telefonisõltuvus, Instagrami like 'ide nälg ja Facebooki jagamised on mõned märksõnad, mis peaks olema meile kõigile tuttavad. Minu mitu sõpra on teadlikult end Instagramist ja/või Facebookist kas täiesti eemaldanud või oluliselt vähendanud selle kasutamist. Pidavat andma rohkem "ruumi"  tõelisele  elule, andma vabaduse tehnoloogia orjusest. Tõepoolest, küllap postitatakse avalikke sõnumeid, laetakse üles pilte jm ikka selleks, et saada tähelepanu ning rohkem ja rohkem meeldimisi.  Olen ise samuti üks neist, kes kasutab väga aktiivselt Facebooki ja Instagrami (rääkimata käesolevast blogist). Lisan üsna tihti ka pilte. Teatud määral olen nõus paari sõbraga, kes ütlevad, et põhimõtteliselt nad ei kasuta Facebooki ja Instagrami üldse ning pigem kustutaksid oma kontod sootuks. Miks? Et elada. Teisest kül...

ELL on igati põnevil, et 2014 ette keeras. Miskit head on tulemas. "I can feel it in my fingers, I can feel it in my toes.." Oli see 2013, mis ta oli, vähemalt kinkis ta mulle bakalaureuse kraadi, palju uusi vingeid sõpru, ustavaid blogi fänne ja lükkas lõpuks veerema ühe olulise ratta.  Võib-olla selleks oligi mulle vaja kutsumata külalist, meningiiti, kes andis mulle palju mõtlemisaega. Igal juhul m inu uusaastalubadus: sel aastal ma teen vaid seda, mida mulle päriselt teha meeldib. Punkt. Kõigile lugejatele ütlen praegu ühe suuure AITÄH! Kui sess on läbi ja ma oma tervise ka kuskilt uuesti üles leian, siis asub ELL hoogsamalt tööle, kui eales varem!  ELL is super excited for the 2014. Something awesome is coming. "I can feel it in my fingers , I can feel it in my toes.." 2013 was what it was but at least it gave me my BA degree, some great new friends, faithful blog fans and finally started to move a new wheel. Maybe that's the reason why t...

Tuleb tunnistada, et veel septembri keskel ringi jalutanud suvised sandaalid pugesid viimase nädala jooksul kribinal-krabinal kappi tagasi ja asemele tõttasid puhvaikad, kummikud ja vihmavarjud. Küllap nii mõnestki tegelasest on juba esimene sügisene tatitormgi üle käinud. Elli töölaualt on õmblus- ja overlokmasinad asendunud raamatute, sõnastike ja märkmepaberitega. Tere magistriõpe. I have to admit that  wintercoats, boots, wellies and umbrellas took the place of sandals very urgently and selfishly  during the last few weeks. I bet many folks have also come across with a little flu storm. There are certain signs of autumn - Ell has replaced all the sewing stuff with books, dictionaries and notes. Oh, hello Master's studies. Kordkuised nädalavahetused koolis istudes tekitavad tunde, et kooli on ütlemata vähe. Põhimõtteliselt seda ongi ju vähe, aga tegelikkuses peaks kõik see vaba aeg võrduma kõikvõimalike esseede ja küll pikku- ja laiupidi enese analüüsimis...

Fotodel on seekord üks imelihtne seelik, mis valmis emergency olukorras paari tunniga, sest mitte midagi polnud selga panna. Tumesinine kangas koos kardina pitsiga on pärit Humanast. Natuke kääride klõbinat, nööpnõelte torkeid, masina surinat ja valmis ta saigi. Ühel sumedal jaanisel suveõhtul trotsisime emaga sääski ja tormasime kodumetsa ja karjääri äärde, et mõned võtted teha. This time I share some photos of a skirt that was made in an emergency situation. You know, it was one of those days when you feel that you've nothing to wear and then you imagine you had something special... So, I took out a box under my bed, found some dark blue and white curtain lace fabrics and made a skirt in two hours. And, on one pleasant summer evening, when it was almost 11 pm, me and my Mom,  ignoring all the mosquitos we faced,  ran to the forest and took some shots by the lake. Igal suvel imestan ma üha uuesti ja uuesti, kuidas väljas on nii valg...

Viimase kahe nädala jooksul on nii mõndagi juhtunud. Esiteks see, et ma sain aastakese vanemaks. Ei juhtu just iga päev, et sind hommikul kell 9 lillede ja õhupallide ja puuviljasalati ja pirukatega üllatatakse! Aitäh, sõberid! Teiseks, ma olen iga päev ringi jooksnud nagu väike väle varsake; otsinud üles kõik oma kaotatud sõbrad ja Tartu ja värvinud tuba ja leidnud töö ja ... Ühe sõnaga - hakanud elama täisväärtuslikku noore inimese elu, kes ei pea enam nina arvutis istuma ja kõik muud unistused ja mõtted peale kooli ära delete 'ma! Aga kõige selle tulemusena, et ma kõik kihutuskõned koolilõpetamise suunas kuulda võtsin ja ohverdasin kirikuga seotud ürituste ja sõprade arvelt kooli kasuks aega, peab Tallinna Ülikool mind nüüd bakalaureusekraadi vääriliseks. Oh, rõõmu! Võin öelda, et on olnud palju tähendusrikkaid sündmusi ja olukordi,  nii et on põhjust olla pisut pea pilvedes...  The last two weeks have been pretty extraordinary. It does not happen ...

Vahepeal on nii mõndagi mõnusat juhtunud.  Esiteks see, et meie Eestikene sai väärikalt 95. aastaseks. Oh, seda õnne ja rõõmu! Mulle tundus, et pool eestirahvast oli Tallinna peale kokku aetud ja korraga oli kõigile kamaluga rõõmu ja patriotismi südamesse lükatud. Võib-olla oli asi lihtsalt päikses, mis kuidagi eriti soojalt ja suurelt meid üle piii-ka-piii-ka aja tervitas... Samas, siiski 24. veebruar ju.  Since my last post there have happened several pleasant things. First of all, our sweet Estonia got 95 years old and that was a dear thing to celebrate. If you are not Estonian, or, you even have not heard of this country before, this post might be boring for you and you will only partly understand it. But you are very welcome to have a little glimpse of Estonia.  So, last Sunday, on 24th February it was Estonia's birthday. It seemed to me that half of the Estonians gathered in Tallinn and they were all filled with pure joy and satisfaction. The city was pai...