Skip to main content

Posts

Showing posts with the label padjapüürid

Juuli: pojengid, padjad ja makramee

See postitus oleks võinud juuli esimestel päevadel ilmuda, sest mul said nii paljud pooleli olevad käsitöö projektid korraga valmis. Tahtsin nii väga neid siin jäädvustada, aga mul ei olnud absoluutselt mitte millestki kirjutada või kui oligi, siis nende sündmuste jaoks olid eraldi pildid olemas. Vist oli siis mingi kirjutamiskriis, aga see-eest raamatuid neelasin kohe mitme aasta eest ette ära. Eks ta üks veider suve algus oli, kus iga inimkontakti saavutamine tundus üks suur eneseületus. Vähemalt mul oli aega oma elutuba viimaks valmis saada. Nagu öeldud, on pildid tehtud juulis, mil veel pojengid õitsesid ja kõik oli südasuviselt valgusküllane. Teid tervitavad karantiini ajal valminud lillepoti hoidja makramee punumistehnikas , pehmenduspadi kiiktoolilt ja tume karvane padi korvtoolilt. Nüüd on neid lugemis- ja kudumisnurki piisavalt, kust sügisel jälle ERRi tarku saateid vaadata-kuulata ning samal ajal oma kudumistööd käiku lasta. Õnneks on veel suvi ja palavus ja puhkus ning minu ...

Diivanipadjad

See oli täpselt kolm nädalat tagasi, kui Eesti Vabariigis kuulutati välja eriolukord ning ühtlasi minu majapidamisse saabus kulleriga hall istumisalus. Temast on unistatud juba aastaid, kuid õnneks poolteist kuud tagasi sai julgus kokku võetud ja vajalikud klikid vajutatud ning pääsu enam polnud. Uus diivanvoodi läks teele! Kulla klassiõde (hei, Greta!) , hea inimene, võttis vaevaks eelmised diivanid minult ära osta ja ka kohe oma koju kaasa viia.  Minu uus korterikaaslane oli algselt aga pisut nukker ning juba varasemalt teadsin, et talle oleks mõningaid sõpru vaja patjade näol. Nii ma siis viimastel nädalatel olen oma elutoas hoidnud virnaviisi patjade toorikuid ja lademetes kangaid, mis mind sisemiselt kohutavalt närvi on ajanud, sest ma ei suuda elada ruumides, mis on segamini, olgugi et korrastatud "segamini" olekus. Ära ka ei tahtnud panna seda käsitööhunnikut, sest ikka oli lootus, et kui tööpäeva lõpul aega tekib, siis õmblen püürid valmis. Paraku nädalad pole ve...