See postitus oleks võinud juuli esimestel päevadel ilmuda, sest mul said nii paljud pooleli olevad käsitöö projektid korraga valmis. Tahtsin nii väga neid siin jäädvustada, aga mul ei olnud absoluutselt mitte millestki kirjutada või kui oligi, siis nende sündmuste jaoks olid eraldi pildid olemas. Vist oli siis mingi kirjutamiskriis, aga see-eest raamatuid neelasin kohe mitme aasta eest ette ära. Eks ta üks veider suve algus oli, kus iga inimkontakti saavutamine tundus üks suur eneseületus. Vähemalt mul oli aega oma elutuba viimaks valmis saada. Nagu öeldud, on pildid tehtud juulis, mil veel pojengid õitsesid ja kõik oli südasuviselt valgusküllane. Teid tervitavad karantiini ajal valminud lillepoti hoidja makramee punumistehnikas, pehmenduspadi kiiktoolilt ja tume karvane padi korvtoolilt. Nüüd on neid lugemis- ja kudumisnurki piisavalt, kust sügisel jälle ERRi tarku saateid vaadata-kuulata ning samal ajal oma kudumistööd käiku lasta. Õnneks on veel suvi ja palavus ja puhkus ning minu käed endiselt ei tõuse näputööd tegema. Ausalt, kuitahes traumeerivalt ja vastuoluliselt see ka ei kõlaks, siis viimati eesmärgipäraselt vardaid puutusin aprillis. Aga kõhutunne ütleb, et varraste aeg pole enam kaugel...
Comments
Post a Comment