Jõulukampsunist ja tänulikkusest

Jõulukampsunid. 

Olen salamisi neid alati fännanud, aga mitme aasta jooksul pole leidnud õige kiiksuga, parajalt maitsekat ja selle kõige juures ka kvaliteetset kampsunit. Minu käsi tõrgub ostma mitmekümne eurost ebakvaliteetsest lõngast kiirtoodangut. Õnneks novembris avastasin oma kunagi kiirmoe poest ostetud kleit-pusalt õige mitu auku, mis taskute õmbluste juurde olid tekkinud ning see andis mulle hea põhjuse minu armastatud rõivas veidi ümber teha. Üldjuhul mulle ei meeldi rõivaid ega aksessuaare ümber teha või parandada. Ma lihtsalt ei valda seda kunsti. Suudan ainult nullist midagi luua. Aga kui idee on tugev ja teostus juba peas lühikese hetkega kummitama hakkab, siis pole probleemi see ära teostada. Nii ma haarasin käärid ja lõikasin kleidil taskuulatuses riba ära, äärestasin overlokmasinal narmendava (nüüdseks) pluusi serva ja palistasin. Veidi lühikesevõitu teine jäi, kuid täpselt see tulemus, mida ühelt peaaegu mahakandmisele minevalt rõivalt veel esteetika mõttes välja pigistada annab. Leidsin oma kangakapist mõned jäägid, millest disainida pluusile jõulune kingipakike ja pael. Tunnike nokitsemist ja valmis!

Siit postitusest loed Sa ilmselt kõike korraga: nii minu inspiratsiooni puhangust õmblusradadel kui ka südamest tulevaid filosoofilisi mõtteröögatusi. Siiski on rahu aeg ning aasta viimased päevad - minu jaoks on rohkem aega mõelda ning ometi võiks ju mööduva kohta midagi arvata. Vahel mõtlen, et siinne blogi on üks puder ja kapsad minu käsitööalastest tegemistest, reisidest või niisama minu mõtetest, mis ei püsi mu sees, vaid peavad kuidagi välja paiskuma ja endale lugeja-ohvreid leidma. Samas ju see siis olengi mina - natuke siit ja natuke sealt. Iga teema jaoks ei hakka ka eraldi blogi, Instagrami või Facebooki lehte tegema.. olgugi et üks osa minust tahab alati luua korda, klassifitseerida, lahterdada, tabelitesse midagi kanda ja teine osa on pigem boheemlaslikult ja loominguliselt ringi ujuv ja hetkes elav. 

2019. aasta õpetas mulle nii mõndagi. Palju oleks mõtteid, mida jagada, kuid lõpuks jääb kõlama tänulikkus oma huvide-hobide suhtes. Minu fiktiivne firmamärk ELL on gramm edasi arenenud puhtalt tänu teile. Aitäh, et olen võinud tegeleda hobiga, mida armastan! Alati saab edasi unistada, kuid antud ajahetkes ja minu tegemiste juures on ELL just paras ajaviide, mis ei nõua minult liiga palju ning pakub tegemiserõõmu. 

Samuti on ELLi tegemised õpetanud mulle seda, kui väärtuslik on mulle mu tervis. Ülemäära kaua diivanil istumine tuletab meelde, et ma tahan sellele tasakaaluks liikuda, et hoida end heas tervislikus vormis, ning teiseks pean andma puhkust oma kätele. Neid peab hoidma ja targalt-teadlikult käsitööd tegema, et neid mitte üle koormata. Seda mõistavad ilmselt pillimängijad, sportlased ja kõik need, kellel teatud spetsiifiline töö või hobi, mis nõuab enda tervisesse mõistlikku suhtumist.

Teiseks olen õppinud olema tänulik selle aasta sees toimunud reiside eest. Ma poleks kunagi osanud arvata, et minu hobiks võib saada midagi, mis nõuab nii palju ressursse, julget pealehakkamist ja korraldamist. Võiksin ajada selle juhuse kaela, et ühe aasta sees õnnestus kogeda Armeenia võlusid, näha ära linn, mis kunagi ei maga (New York), puhata täielikus vaikuses ja rahus Soome metsade ja järvede keskel, lennureisidega sõita läbi pea kõigi põhjamaade lennujaamad (Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, Reykjavik) ning veeta ka mõni päev naabermaade pealinnades seigeldes (Helsingi, Riia). Aga juhustesse ma ei usu. Pigem on see juhtimine ja tarkus, mis tuleb Loojalt. Võtan neid reise kui kingitusi/õnnistusi. 

Oma osa mängib selles ka elustiil, mille muutumist olen selle aasta sees täheldanud: tavapärane kohvi joomine pigem kodus kui kohvikus, et seda millalgi võiks teha hoopis mõnel reisil erilises kohalikus kohvikus; riiete õmblemine, kudumine või lihtsalt ostamata jätmine, et soetada midagi kvaliteetset ja kestvat; üleüldiselt vähem ostmine ja tarbimine, et soetada lennupilet. Eks siin on ka oma paradoks - reisimine on puhtalt tarbimisühiskonna must lammas. Aga mulle tundub, et asjade tarbimise seisukohalt võiksin ma reisimist õilsama võimalusena näha, mille raames õpin midagi, mida muul moel õppida ei saa: erinevate ühiskondade toimimise mehhanismid, kultuurid, ajalugu, keeled, toidud, inimesed... ja viimaks olen õppinud, kuidas ma ise kõige selle maailma keskel tervislikult toimin. Hea on võtta enda jaoks aega, et kõiki neid avastusi kogeda. Soovitan järele proovida!

Soovin, et teil võiks tulla tähendusrikas uus aasta ning kestvad jõulupühad võiksid olla täis sisemist rahu!

Häid pühi!