Skip to main content

30-Minute Pincushion


Õmble endale 30 minutiga vanadest teksapükstest uus nõelapadi!

Vaja läheb:

- kääre
- nööpnõelu
- niiti
- nõela
- vanu teksapükse
- pehmet padjatäidet (vatiin/kangajäägid vms)
- õmblusmasinat


Töökäik:

1.
Lõika vanadest teksapükstest välja endale meelepärase mõõduga ristkülikukujuline tükk (nt 20x15 cm). Samuti lõika nõelapadja riputusaasa jaoks ca 10cm pikkune tugevam riba (nt teksade küljeõmblus).
2. Keera ristkülik laiupidi pooleks, paremad pooled vastamisi. Traagelda või säti nööpnõeltega servad kinni. Õmble masinal servad 0,5 cm kauguselt kokku, jättes ühele küljele padjatäiteks suurem auk.
3. Keera detail õigetpidi. Säti kääri otstega nõelapadja nurgad ilusaks.
4. Topi täitematerjal padja sisse, sättides seda võrdselt igasse nurka. 
5. Säti teksaribast nõelapadjale riputusaas ning topi otsad augu sisse. Õmble niidi ja nõelaga täiteauk käsitsi kinni (võib ka masinal), jättes aasa otsad õmbluse sisse. 
6. Valmis! Transpordi oma nööpnõelad vanalt nõelapadjalt uuele üle! :)

Kui kaua aega Sul kulus? :)


Sew a new pincushion in 30 minutes! 

You will need: 
- scissors 
- pins 
- thread 
- needle 
- old jeans 
- soft cushion fill (wadding/fabric residual  etc.) 
- sewing machine 


1. Cut a rectangular out of your old jeans measuring 20x15 cm. Also cut a 10-cm-long loop for your pincushion. It might be a side seam of the jeans that is strong. 
2. Fold the rectangle in half, with right sides together, and pin. Stitch down the sides with a 0.5 cm seam allowance, leaving a larger hole on one side of the pillow to do the stuffing. 
3. Turn the pillow the right way round. Use scissors to adjust the corners of the pillow. 
4. Stuff the pillow with fabric residual or wadding, watch the corners to be properly filled. 
5. Set a loop for your pincushion. Set the tips in the hole and stitch the hole with thread and needle. 
6. Well done! Transport your pins from the old to the new pincushion! :) 

How long did it take? :)

Comments

Popular posts from this blog

Šveitsi mägimatk lisanditega

Ma ei tea, millest see meile räägib, et viimane postitus jääb kahe aasta tagusesse aega ning lubatud järge Portugali lõuna osa seiklustele kunagi ei tulnudki. Mustand haigutab kurblikult postkastis, sest tema tähetund jäi sündimata. Olgu pealegi. Siin ma nüüd olen, oma arhailise blogi keskkonnaga, mida vast viimase 15 aasta jooksul arendatud pole. Aga mul on pehmelt öeldes täiesti savi, kes tänapäeval üldse blogi enam kirjutab?! KES ÜLDSE BLOGI LOEB?! Mina tundsin, et pean. Pean ja tahan kirjutada. Enda jaoks. Lasta endast välja see, mida kuu aega tagasi kogesin. Ilmselgelt on see mu jaoks liiga suur amps, et panna sõnadesse seda, mida silmaga nägin ja iga oma ihurakuga kogesin. Mäed. Mu elu unistus. See kõik sai alguse "siis" ehk et mul on alati olnud teatav looduse armastus, mis aastatega on vaid kasvanud. Ühel hetkel tekkis teadmine, et ma pean saama mägedesse ja matkama nii, et see oleks päriselt ka matkamine. Suure seljakoti ja muu varustusega. Mitte lihtsalt 3,74 kilome...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...

Tatting & Macrame Cards

ELLi kajastamised on muutunud üsna käsitöökaugeks. Vahelduseks näitan midagi isetegemise vallast, nimelt oma süstikpitsi ja makramee punumise algoskusi. Vorpisin need kaardikesed muidugimõista valikaine jaoks. Minu pisike pea nii avar ei ole, et ise midagi nii tuumakeerulist välja mõelda. Ma ei hakka siinkohal rääkimagi, kui palju tuska minust välja purskus, kui õppisin süstikpitsi tegema. Aga au 19. sajandi daamidele, kelle elus polnud muud olulist, kui istuda kanapee serval ja mõelda välja maailma kõige aeganõudvamat käsitöötehnikat! Palju õnne mulle, ma omandasin selle tehnika algoskused täiesti  oma näpukestega, jäädes ellu ja mitte kaotades käsitööarmastust. ELL has moved pretty far from DIY or handwork projects. But for a change I'm showing you my elementary skills of tatting and macrame. I made some cards just to receive some points for my optional tatting lesson at uni. My little head isn't that clever to come up with something like that. I'm not even goin...