Skip to main content

When the Spring Is Playing Winter Games


Keset kevadeootust ja inglise keele tuupimist otsustas talv korraks ikkagi tagasi tulla ja visata veel üks -20-kraadine nädal. Ega ta mingi möku mees ole, kes ennast nii kergesti käest annab. Kevad peab ennast ikka kätte võitlema.. Tore on. Mulle tuli seoses sellega meelde, et mul on ju üks tutimüts, mille ma kunagi detsembris kudusin ja mis ilma tutita jäi. Kaaslasi talle salli ja kinnaste näol veel ei sündinud, sest mingid muud pakilisemad tegemised tulid vast peale. Aga kuna Abakhani pood lõi lahti jälle mingi vahva pildikonkursi, kuhu võib talve jooksul kogunenud loomingut saata (tingimuseks Abakhanist ostetud toormaterjal), siis ma lasin oma nooremal vennal väikest photoshooti teha. Üpris andekas ta mul. Mina tegin piltidega natukese nalja (loodan, et teile meeldivad) ja saatsingi ühe teele, ehk veel võidan midagi asjalikku... 
Pöidlad pihku.

In the middle of waiting for spring and cramming for English exams, winter still decided to come back and throw us another week with -20 degrees. Oh, so very kind of him! Spring really has to fight for his place. Fun. The whole "winter" situation reminded me of a hat that I knitted in December. She was supposed to have some company with a scarf and  the mittens but they were late for some reason. Anyway, as there's another picture competition taking place on a fabric/yarn/equipment store webpage, I decided to have a little photoshooting with my little brother. He is pretty talented at it, huh? I had some fun with the photos (I hope you like them) and sent one to the store, too, maybe I'll win something... 
Fingers crossed. 







Comments

  1. Äge müts ja pildid ka, millega töötled? Paistab mõni MS Paint-is asjalikum programm olevat. :D

    Ja ma ei saa üle, et su juuksed nii pikad on! Alles olid nii lühikesed, müstika.

    ReplyDelete
  2. Ahjaa, ma tahtsin veel seda kirjutada, et kas sa seda "tõesta, et oled inimene" asja ei taaks maha võtta, ma mingi 15 minutit shuutin sinna neid erinevaid numbreid ja tähti sisse kuni lõpuks ühes õigesti aru saan. :D

    ReplyDelete
  3. Eh,ma ka koon praegu mütsi, ehk kevadeks saab valmis :)

    ReplyDelete
  4. Annale - kuule, jaa, Powerpointis töötlen siin pilte.. Aga kui nüüd habemega naljad kõrvale jätta, siis fotor.com on minu uus lemmik, kus saab lihtsa vaevaga vahvaid tulemusi. Ja mis puutub turvameetmetesse, siis järsku ma ei taha, et rotikesed mul siin kommenteerima hakkaksid :D

    Kristinale - edu kudumisel, see talv ei paista ju sugugi veel lõppevat, nii et aega on!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Haha, samas jah, turvalisus ennekõike, sest ma usun, et ega hobese hirnatusi ja kanade kaagutamist oma kommentaariumist just väga meeldiv leida poleks, haha. :D

      Delete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...