Blog by ELLinspiration

Uus semester ongi käes.  On üüberhea tunne, kui lähed õhtul kl 22 või 23 magama ja ärkad hommikul 8.30 üles. Ainult nii tuleb tegus päev. Pärast stressirohket sessi ja vabastavat puhkust mõjub rutiin äärmiselt värskendavalt. The new semester has begun. It feels uber great when you go to bed at 10 or 11 pm and wake up at 8.30 am. That's the only way how to have a good and efficient day. After the stressful exams and fun vacation, it feels so refreshing to be part of a routine again. Olin asjalik ja soojendasin oma suhted lõpuks kostüümiajalooga üles, et siis viisakalt hüvasti jätta ja võtsin ette masinkudumise. Too nuttis mind juba novembrist saadik taga.  Siin siis mõni vaade masinkudumisele.  I got myself together and warmed up the relationship with my beloved costum history to say politely good-bye. After that I turned to machine knitting. She had been mourning me since November. Here are some pics of t...

Tuleb tunnistada, et tegemist on küllaltki pahviks lööva olukorraga, sest minu mõistus ei võta, kust kohast need 1400 blogi vaatlejat välja ilmusid. Mul vist pole nii palju sõpru-tuttavaidki. Aga igati kaunis ja sürpriisne.   I have to admit that I've quite extraordinary situation here. Honestly, I don't understand, where do all these 1400 blog viewers come from. I'm afraid I even don't have so many friends. But anyway, it's awesome!  Mis on pildil? Õige vastus: tudengi sassis tuba. Väike ettekujutus sellest, milline tudengi jaanuarikuu välja võiks näha. Ei mingit puhtust ja korda. Ainult arvuti, raamatud ja pidžaama. Nagu koopainimene. Ei mingit sotsiaalelu.  What's in the picture? Correct answer: a student's messy room. A little imagination of student's January. No cleanleness nor order. Only the computer, some books and the pyjamas. Like a caveman. No social life at all.  Miks on alati nii, et keset eksameid ja kõige p...

Aasta esimesel päeval on haudvaikus. Just selline rahulikkus nagu nende lumehelveste vaatamisel. Tundub, nagu kogu maailm magaks.  Ma eeldan, et olen vist ainus inimene maailmas, kes paneb ka 1. jaanuari hommikuks äratuskella (seda küll kl 12ks). Minu meelest on see täiesti normaalne, aga ühiskonna jaoks vist mitte. Sest miks muidu Selvergi nutab suures üksinduses, ühtegi klienti ei ole, koogiletid on ka tühjad, rääkimata piimast!  On the first day of the year it's silent as the grave. Everything seems to be as calm as the snowflakes on my father's car. Looks like the whole world is sleeping. I assume that I'm the only person in the entire world who turns on her alarm to wake up at 12 am "in the morning" on the 1st of January. I find it OK, but the society doesn't. Because is there any other reason for empty yawning shelves in the stores, which neither do have any client, nor any milk left! Muide need pildid pärinevad 2009/2010 aastavahetus...

Jõululaupäeva hommik. Perekond ja jõulumuusika. Köök kubiseb toidulõhnadest ja jahustest kätest. -8 kraadi külma. Isa on õues ja roogib lund. On hea. Morning before Christmas Day. Family and Christmas music. The kitchen is full of delicious smell and floury hands. -8 degrees. Dad is outside and shovelling the snow.  Feels good. Jõulud pole veel ealeski minu jaoks nii erilised olnud.  Ma pole kunagi sellist ärevust tundnud. Ühest hetkest võib terve maailm muutuda niivõrd eriliseks.. Kaks ööd enne jõululaupäeva tõi mu armas vennanaine ilmale pisikese poisipõnni. Christmas have never been so special to me as they were this year.  I've never felt such an excitement. And i t feels different. Absolutley different.   Three nights before Christmas Day my sister in law gave birth to a baby boy.  Teisel jõulupühal põrutasime perega Tartusse väikest Aaron Johannest ja värskeid vanemaid tervitma. On Boxing Day we finally headed to...

Kolmapäeva lõunal tegin oma selle aasta viimase eksami ning pühad võisid alata. Samas, kas ikka võisid... Teadagi, kui eksam on tehtud, siis on hea kergustunne - vähemalt see sai läbi! - aga teisalt jääb selline õõnes tunne, sest tulemust ju ei tea. Ikkagi, on aeg keskenduda pühadele, aitab nendest unetutest öödest ja enese piinamisest! Kuni jaanuari alguseni võin kooli mõneks ajaks unustada ja elada teadmises, et ma võin teha, mida tahan, kellega tahan, millal tahan. Ei mingeid kooliasjade nimekirju enam! Nii ma siis vantsisin pärast eksamit  Noah and the Whale'i  saatel vanalinna, tegin mõned kiiremad ringid Les Petites'sse ja Confiserie Friidasse ning tulin koju järgmisel päeval toimuva jõulupeo jaoks ettevalmistusi tegema. Hea kõhutäis sooja suppi andis piisavalt sooja ja jõudu, et sellest kargest külmusest toibuda. Sinatra üürgama, küünal põlema, käärid-pintsel kätte ja alll-gaaab!  I had my last exam on Wednesday, so it meant that the holidays could beg...