Skip to main content

Celebration of Christmas Baby.

Image
By
Jõululaupäeva hommik.
Perekond ja jõulumuusika.
Köök kubiseb toidulõhnadest ja jahustest kätest.
-8 kraadi külma.
Isa on õues ja roogib lund.
On hea.

Morning before Christmas Day.
Family and Christmas music.
The kitchen is full of delicious smell and floury hands.
-8 degrees.
Dad is outside and shovelling the snow. 
Feels good.
Jõulud pole veel ealeski minu jaoks nii erilised olnud. Ma pole kunagi sellist ärevust tundnud. Ühest hetkest võib terve maailm muutuda niivõrd eriliseks.. Kaks ööd enne jõululaupäeva tõi mu armas vennanaine ilmale pisikese poisipõnni.

Christmas have never been so special to me as they were this year. I've never felt such an excitement. And it feels different. Absolutley different. Three nights before Christmas Day my sister in law gave birth to a baby boy. 

Teisel jõulupühal põrutasime perega Tartusse väikest Aaron Johannest ja värskeid vanemaid tervitma.

 On Boxing Day we finally headed to Tartu to welcome precious little Aaron Johannes and his wonderful parents.
 















Esimesed poolunetud ööd on oma töö teinud..

The first sleepless nights have done their job...







Emme ja tädi.



Mommy and Auntie. 
            
Issi ja palvetav beebi.
Daddy and the praying baby.
Puhas rõõm.
Pure joy.

Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Šveitsi mägimatk lisanditega

By
Ma ei tea, millest see meile räägib, et viimane postitus jääb kahe aasta tagusesse aega ning lubatud järge Portugali lõuna osa seiklustele kunagi ei tulnudki. Mustand haigutab kurblikult postkastis, sest tema tähetund jäi sündimata. Olgu pealegi. Siin ma nüüd olen, oma arhailise blogi keskkonnaga, mida vast viimase 15 aasta jooksul arendatud pole. Aga mul on pehmelt öeldes täiesti savi, kes tänapäeval üldse blogi enam kirjutab?! KES ÜLDSE BLOGI LOEB?! Mina tundsin, et pean. Pean ja tahan kirjutada. Enda jaoks. Lasta endast välja see, mida kuu aega tagasi kogesin. Ilmselgelt on see mu jaoks liiga suur amps, et panna sõnadesse seda, mida silmaga nägin ja iga oma ihurakuga kogesin. Mäed. Mu elu unistus. See kõik sai alguse "siis" ehk et mul on alati olnud teatav looduse armastus, mis aastatega on vaid kasvanud. Ühel hetkel tekkis teadmine, et ma pean saama mägedesse ja matkama nii, et see oleks päriselt ka matkamine. Suure seljakoti ja muu varustusega. Mitte lihtsalt 3,74 kilome...
Post a Comment
Read more

Portugalist, täpsemini Lissabonist

By
Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...
Post a Comment
Read more

Tatting & Macrame Cards

By
ELLi kajastamised on muutunud üsna käsitöökaugeks. Vahelduseks näitan midagi isetegemise vallast, nimelt oma süstikpitsi ja makramee punumise algoskusi. Vorpisin need kaardikesed muidugimõista valikaine jaoks. Minu pisike pea nii avar ei ole, et ise midagi nii tuumakeerulist välja mõelda. Ma ei hakka siinkohal rääkimagi, kui palju tuska minust välja purskus, kui õppisin süstikpitsi tegema. Aga au 19. sajandi daamidele, kelle elus polnud muud olulist, kui istuda kanapee serval ja mõelda välja maailma kõige aeganõudvamat käsitöötehnikat! Palju õnne mulle, ma omandasin selle tehnika algoskused täiesti  oma näpukestega, jäädes ellu ja mitte kaotades käsitööarmastust. ELL has moved pretty far from DIY or handwork projects. But for a change I'm showing you my elementary skills of tatting and macrame. I made some cards just to receive some points for my optional tatting lesson at uni. My little head isn't that clever to come up with something like that. I'm not even goin...
Post a Comment
Read more