Skip to main content

Welcome to the World, ELL.





Seda juhtub ikka väga harva, kui ühel hetkel avastad, et ainus võimalus unistuste täitumiseks tuleb esmatähtsad asjad kõrvale jätta ja lihtsalt tegutsema asuda. Nii ma siis viskasin ära mõtte, et mul oleks vaja kostüümiajaloo eksamiks mõned kodutööd ära teha ja üleüldsegi eksamiks kui selliseks - õppida - ja veetsin kaks päeva loomulikult Pinteresti ja muudel "ilusate piltidega" kodulehtedel. Aga seda kõike üllal eesmärgil. Korraga juhtus see, et kõik see ilu, mida ma teiste inimeste kaudu endasse ammutasin (mitte ainult neil kahel päeval), paisus äkitselt nii suureks, et ei saanud enam mitte mingil juhul minu sisse jääda. Niimoodi sündiski sel kurioossel daatumil 12.12.12 ELL. ELL nagu "L". See peaks endas sisaldama kõike seda, mis toimub Lisete peas ja põues läbi loomingulisuse. Võtke heaks või pange pahaks. Loodan, et aegade jooksul kasvab sellest midagi suuremat ja ilusamat, kuid vähemalt algus on tehtud. Ma loodan, et kostüümiajalugu andestab mulle, sest ma lubasin talle, et ma suhtlen temaga jaanuaris edasi. Seniks aga - suunurk üles!



It happens very seldom, when you suddenly discover that the only way to make your dreams come true is to put aside your to-do-lists and just start doing something for your dreams. Well, there I was, throwing away the idea of doing my costume history homework and instead of studying for the exam, I spent two days on searching for ideas from Pinterest and other websites of "beautiful pictures". But I have to admit it was all because of noble purpose. Suddenly, I found that all the creativity I had derived from others (not only during those two days), just could not stay still in me. And that's why ELL was born (on that curious date 12/12/12). ELL like "L" in Estonian. It should consist of everything that is going on in Lisete's head and heart through creativity. So, you just leave it or take it. I hope that it will grow greater and more beautiful through times. At least I have started. And I also hope that costume history forgives me, because I promised her that I will contact with her in January. Until we meet again - keep your laughing dimples and wrinkles in action!

ELL



Täiesti juhuslikult jõudis minuni üks imeline muusikapala. 
Aitäh, Marie, inspireerimast. 




Accidentally, I came across with this amazing song. 
Thank you, Marie, for inspiring me.






Comments

  1. Nii ilusti kirjutatud ja kujundatud blogi :)

    ReplyDelete
  2. Tere Lisete, sa oled nii vinge.

    ReplyDelete
  3. Oh, kui tore.. muideks mina kaotan sama põhimõttega nimelühendit näiteks kirjade ja sõnumite lõpus. Ole vahva :)

    eL

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...