Skip to main content

Some Old Relationships & New Challenges

Uus semester ongi käes. 
On üüberhea tunne, kui lähed õhtul kl 22 või 23 magama ja ärkad hommikul 8.30 üles. Ainult nii tuleb tegus päev. Pärast stressirohket sessi ja vabastavat puhkust mõjub rutiin äärmiselt värskendavalt.

The new semester has begun.
It feels uber great when you go to bed at 10 or 11 pm and wake up at 8.30 am. That's the only way how to have a good and efficient day. After the stressful exams and fun vacation, it feels so refreshing to be part of a routine again.























Olin asjalik ja soojendasin oma suhted lõpuks kostüümiajalooga üles, et siis viisakalt hüvasti jätta ja võtsin ette masinkudumise. Too nuttis mind juba novembrist saadik taga. Siin siis mõni vaade masinkudumisele. 

I got myself together and warmed up the relationship with my beloved costum history to say politely good-bye. After that I turned to machine knitting. She had been mourning me since November. Here are some pics of the machine knitting.























Väike kapuuts-sall.
A little hood-scarf.




Kui veel asjalikkusest rääkida, siis ühel päeval käisin avastamas, kuidas bakalaureuse ja magistri kraade minu erialal kaitstakse. Tekitasin endale isegi mingi motivatsiooni kübeme. Ainult et hetkel ei paista sellest asjalikkusest küll mitte midagi välja tulevat. Nädala ajaga on siia majja kogunenud igasuguseid tüüpe, kes omale kõikvõimalikke erinevaid grippe on hankinud. Laatsareti südikaim võitleja, kes õnneks enne haigestumist koos terve emaga Tartu-koju tagasi jõudis, on teie ees. Mina aga ootan, et elu taas vertikaalasendis toimuda saaks. Seniks aga olge terved ja suunurk üles!

A little more about my capability. The other day I went to school to see how am I supposed to defend my Bachelor's and Master's Degree on my speciality. I have to admit that it was pretty useful because I even found a tiny piece of motivation for my Bachelor's work. But to be honest, it's kind of impossible to be active and effective these days. During this week there have been several folks in the house, who have collected different kind of flus and shared it with each other. The only strong fighter is here. Fortunately, he and his mother got back to Tartu-home and didn't get any infection. But I'm waiting here to have enough strength to start living in a vertical position again. Let's see how long it will take. Until next time - keep your laughing wrinkles and dimples in action!







Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...