Skip to main content

Sügisesed peapaelad

Image
By
Grete Mägi
Nüüd on käes just see eriline aeg aastast, mil viimased lehed puudel näitavad oma värviküllust, enne kui lõputuna kestev pruunhallus vallutab kogu maa. Nii kui ilm rõskemaks ja jahedamaks kisub, kibelen mina kudumisega tegelema. Sel hilissuvel-sügisel algas see juba augusti keskel ning ma ei jõudnud ära oodata, millal piisavalt jahedaks läheb, et saaksin teile oma tegemistest jagada. 

Armsa Grete Mägiga käisime Kadriorus pildistamas vaid väikest osa sellest, mida olen siiani teinud ja loodetavasti ka jätkan terve jaheda hooaja. Unistan ja mõtlen oma kudumisega seotud tegemisi arendada, kuid sageli jääb ajast ja julgusest puudu. Olen tänulik, et mu ümber on tekkinud paar inimest, kes on palju julgustanud ja lihtsalt minuga koos kudunud ja pannud suuremalt unistama, kui olen osanud (tervitused Avelile ja Greetele!).  

Olen tänulik, kui toetad minu kirge ja hobi. Kui oled huvitatud tellimusest, siis kirjuta mulle sotsiaalmeedia kaudu, millist peapaela või kindaid sooviksid. Teadlikult ma kõike infot üles ei pane, vaid soovin individuaalselt suhelda :) 

Hetkel on kuum kaup peapael - teen enamasti ühes suuruses ja pigem mõnusalt lõdvema, et ei sooniks ja ei ajaks juukseid sassi. Voodrit sellel pole, mistõttu tuulekartjale ehk õhuke, kuid minu arvates peapaela praktilisus väljendubki selles, et kui ilm on vaid natuke jahe, siis mütsiga on palav, aga peapael hoiab kõrvad soojas.
Võimalik on tellida ka komplekti peapeal + kindad, kuid nende kohta pilte juba edasises postituses...

Lõng: Boston 70% akrüül, 30% vill
Vardad: nr 7
Hooldus: käsipesu 30 kraadi

 Selle blogi tegemistest: ELLinspiration Facebookis
Minu instagram: @ell.inspiration @lisetelige
Grete Mägi fotod: @gretemphoto







Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

By
Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...
Post a Comment
Read more

Unistus Islandist

By
Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...
Post a Comment
Read more

Portugalist, täpsemini Lissabonist

By
Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...
Post a Comment
Read more