Skip to main content

Kõike kududa

Image
By

Uskumatu, et see aasta ongi käes, mil ma saan jõuluaega tõeliselt nautida. Ei mingeid eksameid, kuuse all õppimist ja esimese jaanuari unist närvitsemist. Kes seda tudengielu enam mäletabki? Ligi 2 nädalat puhkust. Täiesti päriselt välja teenitud puhkust. Miks see nii erilisena tundub? Sest ma pole kunagi varem täiskohaga töötanud ja veel sellisel kohal, kus ma ei pea oma hõredama töögraafiku eest higi, vere ja pisaratega võitlema, et saaksin pühade ajal mõne vaba päeva lisaks. Selle oivalisuse juures jõudis mulle siiski üks päev 0,5 grammi jõulustressi tulla. Nimelt käsitöölise jaoks pole detsember just kõige aeglasem kuu. Teatud seltskondadest ma heatahtlikult hoidun, sest hetkel ma pole mentaalselt valmis rohkem kuulma, "Kas Sinult saaks palun ühte tellimust?" või "Meil oleks vaja vaid paari kaunistust.." Sellest hoolimata nii mõnigi vahva ese on valmis saanud ning luban, et vahetult enne jõule näeb veel nii mõndagi. Siin aga üks oktoobri-novembri lontu müts, mis justkui iseeneslikult valmis. Sest lõng vedeles diivanil ja näpud ei püsinud paigal.









Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Šveitsi mägimatk lisanditega

By
Ma ei tea, millest see meile räägib, et viimane postitus jääb kahe aasta tagusesse aega ning lubatud järge Portugali lõuna osa seiklustele kunagi ei tulnudki. Mustand haigutab kurblikult postkastis, sest tema tähetund jäi sündimata. Olgu pealegi. Siin ma nüüd olen, oma arhailise blogi keskkonnaga, mida vast viimase 15 aasta jooksul arendatud pole. Aga mul on pehmelt öeldes täiesti savi, kes tänapäeval üldse blogi enam kirjutab?! KES ÜLDSE BLOGI LOEB?! Mina tundsin, et pean. Pean ja tahan kirjutada. Enda jaoks. Lasta endast välja see, mida kuu aega tagasi kogesin. Ilmselgelt on see mu jaoks liiga suur amps, et panna sõnadesse seda, mida silmaga nägin ja iga oma ihurakuga kogesin. Mäed. Mu elu unistus. See kõik sai alguse "siis" ehk et mul on alati olnud teatav looduse armastus, mis aastatega on vaid kasvanud. Ühel hetkel tekkis teadmine, et ma pean saama mägedesse ja matkama nii, et see oleks päriselt ka matkamine. Suure seljakoti ja muu varustusega. Mitte lihtsalt 3,74 kilome...
Post a Comment
Read more

5 meisterdamisideed

By
Nagu minu puhul kombeks, siis jõulude eel taban end mõttelt, kuidas sel aastal oma lähedasi isetehtuga üllatada. Järgmisel hetkel, kui ma tegutsema sooviks hakata, on käes detsembri keskpaik ja kukil hunnik tellimustöid ning minu isetegemisplaanid on kadunud kui tina tuhka! Aga kui Sinul on isu midagi ise nokitseda, siis siin on 5 erinevat ideed, mida ka väljaspool jõuluaega valmistada saab. Enamik nendest proovisin koolis õpilastega läbi teha, nii et kõik on kenasti vettpidavad tööd. 1. INGEL Vaja läheb: valge paber (keha, tiivad), küpsetuspaber (tiibade kaunistamiseks tupsud), kotiriie (kleit), pits (kleit), valge karvane kaunistustraat (käed), paberkuul (pea), hambatikk (pea ja koonuse ühendamiseks), kangajupp (tiaara), PVA liim. 2. ŠOKOLAADIKOMMID/TRÜHVLID Siin kohal ma retsepte ei jaga, sest neid leiab internetist mustmiljon. Ise kodus muutsin neid vastavalt oma maitsele ning usun, et kui enda loomingulisusel lennata lasta, saab imemaitsvaid ampsusid valmistada. ...
Post a Comment
Read more

November oma täiuses

By
Aeg-ajalt kasvavad mingid ideed ja mõttekäigud minu peas niivõrd suureks, et neil on vaja mu seest välja saada. Seda ma nimetan enda tühjaks kirjutamiseks. Olen väiksest peale harjunud enda paremini mõistmiseks oma mõtteid üles kirjutama. Viimastel aastatel olen tahtnud neid ka avalikult jagada. Viimane nädal olen juurelnud, kas ikka tahan nii haavatavat postitust teha oma raskematest mõtetest. Võib-olla Sa samastud, võib-olla mitte. Aga ilmselt neid mu sisekaemusi loevadki vaid need, kes mind veidi lähemalt tunnevad või siis miski paneb minu veidruste vastu huvi tundma. Mu eesmärk on sotsiaalmeediat kasutada selle kõige paremas võtmes ning sel korral tundsin, et pean peatuma vaimse tervise teemadel. Ma ei kuule eriti palju sellest, mida inimesed päriselt mõtlevad või tunnevad seoses 2020. aasta hirmude ja segadusega. Jah, on pealispindset kraaksumist ja nurisemist, nagu meile kohane. Aga kuidas me päriselt analüüsime seda, mis me sees toimub?  Et mu mõtted paremini kohale jõu...
5 comments
Read more