Skip to main content

Kõike kududa

Image
By

Uskumatu, et see aasta ongi käes, mil ma saan jõuluaega tõeliselt nautida. Ei mingeid eksameid, kuuse all õppimist ja esimese jaanuari unist närvitsemist. Kes seda tudengielu enam mäletabki? Ligi 2 nädalat puhkust. Täiesti päriselt välja teenitud puhkust. Miks see nii erilisena tundub? Sest ma pole kunagi varem täiskohaga töötanud ja veel sellisel kohal, kus ma ei pea oma hõredama töögraafiku eest higi, vere ja pisaratega võitlema, et saaksin pühade ajal mõne vaba päeva lisaks. Selle oivalisuse juures jõudis mulle siiski üks päev 0,5 grammi jõulustressi tulla. Nimelt käsitöölise jaoks pole detsember just kõige aeglasem kuu. Teatud seltskondadest ma heatahtlikult hoidun, sest hetkel ma pole mentaalselt valmis rohkem kuulma, "Kas Sinult saaks palun ühte tellimust?" või "Meil oleks vaja vaid paari kaunistust.." Sellest hoolimata nii mõnigi vahva ese on valmis saanud ning luban, et vahetult enne jõule näeb veel nii mõndagi. Siin aga üks oktoobri-novembri lontu müts, mis justkui iseeneslikult valmis. Sest lõng vedeles diivanil ja näpud ei püsinud paigal.









Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

By
Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...
Post a Comment
Read more

Unistus Islandist

By
Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...
Post a Comment
Read more

Portugalist, täpsemini Lissabonist

By
Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...
Post a Comment
Read more