Skip to main content

Inspired by Renaissance


Üle pika aja jagan midagi oma kooli tegemistest. Seekord on luubi all valikaine Ajastust inspireeritud loominguline rõivas. Kahtlesin kaua, kas neid fotosid üldse kõlbab avalikult eksponeerida, sest pärast bakalaureusetööd olen ma pikemaks ajaks ajaloo teemast nii ära inspireerunud, et ma tükk aega sisimas keeldusin minevikuga üldse midagi tegemist teha. Seda enam, et üldjuhul ajaloohõngulise riietusesemega pole ei tavalisel ega ka kõige erilisemal päeval midagi peale hakata. Mina tegin võimalikult kantava kleidi, mille juurde kuuluvad kaks renessanssist inspireeritud kraed, mille ma võin jalamaid kauni summa eest disainiturul maha müüa. Võimalik, et ühel kelmikal päikselisel päeval, kui tuju on laes ja enesekindlus taevas, siis ma panen need kraed endale kaela ning aretan uut moevoolu, millele ootan õhinaga entusiastlikke järgijaid.

It's been a long time since I last shared something about my school projects. This time it's a subject where I had to sew something that is inspired by a special era. At the beginning, I wasn't excited to share those photos publicly. After my BA final work, which was closely related to history, I'm not fond of using historical eras for inspiration. I feel totally overinspired by history and at first I kind of denied to take part of this project. I wasn't delighted to sew an historical costume which I'm not going to wear neither on a casual nor on a special day. So, I ended up with sewing a simple dress with two collars inspired by renaissance. I'd totally sell them on a circus fair or... Maybe on a funky day, when I've super energetic mood and my confidence is really high, I'll put both collars on, walk on the streets and cultivate the newest fashion era. All the new fans are highly welcomed. Ha!







Üks päev järjekordselt raamatukogus istudes ja mingit esseed kirjutades taasavastasin enda jaoks klassikalise muusika. See paneb mu mõtted alati kordades kiiremini lendlema ja näpud klaviatuuril välkuma... Siin üks mu lemmikuid (renessanssist küll 300 aastat noorem, kuid siiski). 

One day, when I was sitting at the library and writing an essey (as usually), I rediscoverd classical music. It's something that makes my thoughts move two times faster and fingers run quicker than a sprinter's legs... Here's one of my favourites (300 years younger than renaissance, though).

Comments

Popular posts from this blog

Šveitsi mägimatk lisanditega

Ma ei tea, millest see meile räägib, et viimane postitus jääb kahe aasta tagusesse aega ning lubatud järge Portugali lõuna osa seiklustele kunagi ei tulnudki. Mustand haigutab kurblikult postkastis, sest tema tähetund jäi sündimata. Olgu pealegi. Siin ma nüüd olen, oma arhailise blogi keskkonnaga, mida vast viimase 15 aasta jooksul arendatud pole. Aga mul on pehmelt öeldes täiesti savi, kes tänapäeval üldse blogi enam kirjutab?! KES ÜLDSE BLOGI LOEB?! Mina tundsin, et pean. Pean ja tahan kirjutada. Enda jaoks. Lasta endast välja see, mida kuu aega tagasi kogesin. Ilmselgelt on see mu jaoks liiga suur amps, et panna sõnadesse seda, mida silmaga nägin ja iga oma ihurakuga kogesin. Mäed. Mu elu unistus. See kõik sai alguse "siis" ehk et mul on alati olnud teatav looduse armastus, mis aastatega on vaid kasvanud. Ühel hetkel tekkis teadmine, et ma pean saama mägedesse ja matkama nii, et see oleks päriselt ka matkamine. Suure seljakoti ja muu varustusega. Mitte lihtsalt 3,74 kilome...

November oma täiuses

Aeg-ajalt kasvavad mingid ideed ja mõttekäigud minu peas niivõrd suureks, et neil on vaja mu seest välja saada. Seda ma nimetan enda tühjaks kirjutamiseks. Olen väiksest peale harjunud enda paremini mõistmiseks oma mõtteid üles kirjutama. Viimastel aastatel olen tahtnud neid ka avalikult jagada. Viimane nädal olen juurelnud, kas ikka tahan nii haavatavat postitust teha oma raskematest mõtetest. Võib-olla Sa samastud, võib-olla mitte. Aga ilmselt neid mu sisekaemusi loevadki vaid need, kes mind veidi lähemalt tunnevad või siis miski paneb minu veidruste vastu huvi tundma. Mu eesmärk on sotsiaalmeediat kasutada selle kõige paremas võtmes ning sel korral tundsin, et pean peatuma vaimse tervise teemadel. Ma ei kuule eriti palju sellest, mida inimesed päriselt mõtlevad või tunnevad seoses 2020. aasta hirmude ja segadusega. Jah, on pealispindset kraaksumist ja nurisemist, nagu meile kohane. Aga kuidas me päriselt analüüsime seda, mis me sees toimub?  Et mu mõtted paremini kohale jõu...

Jõulukampsunist ja tänulikkusest

Jõulukampsunid.  Olen salamisi neid alati fännanud, aga mitme aasta jooksul pole leidnud õige kiiksuga, parajalt maitsekat ja selle kõige juures ka kvaliteetset kampsunit. Minu käsi tõrgub ostma mitmekümne eurost ebakvaliteetsest lõngast kiirtoodangut. Õnneks novembris avastasin oma kunagi kiirmoe poest ostetud kleit-pusalt õige mitu auku, mis taskute õmbluste juurde olid tekkinud ning see andis mulle hea põhjuse minu armastatud rõivas veidi ümber teha. Üldjuhul mulle ei meeldi rõivaid ega aksessuaare ümber teha või parandada. Ma lihtsalt ei valda seda kunsti. Suudan ainult nullist midagi luua. Aga kui idee on tugev ja teostus juba peas lühikese hetkega kummitama hakkab, siis pole probleemi see ära teostada. Nii ma haarasin käärid ja lõikasin kleidil taskuulatuses riba ära, äärestasin overlokmasinal narmendava (nüüdseks) pluusi serva ja palistasin. Veidi lühikesevõitu teine jäi, kuid täpselt see tulemus, mida ühelt peaaegu mahakandmisele minevalt rõivalt veel esteetika mõtte...