Blog by ELLinspiration

Siis, kui veel Eestis tõotas kevad saabuda ja päike paitas esimesi pajuutusid, mõtlesin, et oleks aeg isamaa tolm mudastelt talvesaabastelt maha raputada ja värskendada oma mõtlemist ja olemist. Seekordne postitus pakub silmailu killukesi Katalooniast ja Barcelonast, mis on punnis kultuurist, arhitektuurist, kunstist... Minusuguse kunstimaniaki jaoks tõeline maiuspala! Kindlalt üks minu lemmik sihtpunkt, kuhu tagasi minna. Antonio Gaudi ulmeliselt grandioossed arhitektuuri teosed, Joan Miro looming pea igas Barcelona kvartalis, Montserrat' kloostrikompleks, FC Barcelona kodustaadion + muuseum Camp Nou, Vahemere-äärsed kuurortlinnad.    

Minu kohusetunne ja südametunnistus kutsusid mind viimaks korrale ja tuletasid meelde, et ma peaksin märku andma enda olemasolust. Üks mõnus, kuid tuulisevõitu varakevadine päev Kalamajas koos armsa Hannaga andis mulle argumenteeritud põhjuse ELLi talveunest üles äratamiseks. Kuigi viimasest postitusest on möödas vaid poolteist kuud, siis minu jaoks tundub see vahemaa olevat ligi pool aastat. Minu elutegevuses on vahepeal palju muutunud ja ilmselt toimub selle aasta sees neid muutusi küll ja veel. Eelkõige tunnen rõõmu sellest, et olen kogunud endale kuhjaga kogemusi nii käsitöö- kui kunstiõpetajana ja olen astunud oma esimestesse ämbritesse, kuid piisavalt kogenud ka kordaminekuid. Jah, ma olen juba kaks kuud suutnud panna oma õpilased kritseldama, joonistama, kleepima, lõikama ja kunstiajalugu õppima ning teenida selle eest oma esimesed noorõpetaja rahanatukesed, mis peaksid mind motiveerima oma magistrikraadi paber võimalikult ruttu kätte saama, et viimaks ometi olla täieõiguslik...

Oma lähedaste ja sõprade keskel olen ammu saanud kurikuulsa ja radikaalse kudumisfanaatiku kuvandi ning sellega rohkem kui rahul. Ühel jõulueelsel istumisel naljatlevate sõprade keskel toimus minu Instagrami hashtagide üle tuline arutelu ning teatud hetkest kasvas kudumisnaljade toos nõnda suureks, et põrandale naerutusid kõik kudumisnohikud ja -võhikud. Mina sain sellest fantastiliselt geniaalset inspiratsiooni, et võtta siinsel  blogi maastikul ette miniuuendus.  Olen peale sattunud kõiksugu koomilistele käsitööteemalistele ütelustele, koomiksitele, videotele jne.  Tundub, et nüüdsest oleks aeg hakkata neid kajastama ka siin, et lisada vürtsi minu enda tegemistele. Pealegi on minu praegune eluetapp niigi selline, et näputöö tegemisest võin ma ainult kauges tulevikus unenägusid näha (sest hetkel mul pole aega ei magada ega kudumisest roosasid unistusi unistada).  Klõpsa lingile: 22 THINGS THAT HAPPEN WHEN YOU GET INTO KNITTING Lisan lingile omapoolsed...

Ma ei hakanud statistikat tegema, kui mitu tundi ma keskmiselt viimase kahe nädala jooksul öösiti maganud olen. Ega sel olegi enam tähtsust, sest mu elu laastavaim sess sai läbi ning kõik! , mis vaja, tehtud. Ise ka veel ei usu. Usun vaid seda, et see oligi siis nüüd see kõikse viimane sess , milleks tuli kuuse all ja aastavahetusel õppida. (Siin kohal sarkastiline aplaus Eesti haridussüsteemile!) Kes tahab mulle pöialt hoida, siis jäänud on veel praktika nr 2 ja imelisemast imelisem magistritöö, mis ei oota vaid ahju küpsema panekut, vaid pigem jahu jahvatamist. Metafoor missugune. Kust selleks  jahvatamiseks aeg võetakse, ma ei tea.  Rõõm on aga teiega jagada fotosid tavapärasest veidi maskuliinsematest kinnastest (eelkõige oma värvuse poolest) ja taaskord öelda, et need valmisid ilmselt novembris, kuid kaamera silma ette jõudsid alles jõuludeks.  Tegemist endiselt minu traditsioonilise 1/1 pärlkoega. Ääres vits. Kõik.  Olge terved, ELL. ...