Skip to main content

Knitters for Life!

Oma lähedaste ja sõprade keskel olen ammu saanud kurikuulsa ja radikaalse kudumisfanaatiku kuvandi ning sellega rohkem kui rahul. Ühel jõulueelsel istumisel naljatlevate sõprade keskel toimus minu Instagrami hashtagide üle tuline arutelu ning teatud hetkest kasvas kudumisnaljade toos nõnda suureks, et põrandale naerutusid kõik kudumisnohikud ja -võhikud. Mina sain sellest fantastiliselt geniaalset inspiratsiooni, et võtta siinsel  blogi maastikul ette miniuuendus. 
Olen peale sattunud kõiksugu koomilistele käsitööteemalistele ütelustele, koomiksitele, videotele jne. Tundub, et nüüdsest oleks aeg hakkata neid kajastama ka siin, et lisada vürtsi minu enda tegemistele. Pealegi on minu praegune eluetapp niigi selline, et näputöö tegemisest võin ma ainult kauges tulevikus unenägusid näha (sest hetkel mul pole aega ei magada ega kudumisest roosasid unistusi unistada). 

Klõpsa lingile:


Lisan lingile omapoolsed kommentaarid:


1. JAP - mina 5. klassis.
6. JAH.
10. AAMEN! Ma olen seda pool elu rääkinud!
12. Pff. 
13. JAH.
14. JAH! Täielik ERROR, kui mul on pikalt vaja istuda ja mul puuduvad vardad ja lõng! Milline aja raiskamine!
17. Lõngaholism. Aga vähemalt see ei tapa. Kui mul oleks vaid tuba, mis oleks põrandast laeni lõngu täis...
20. ATTENTION, MY FRIENDS! Palun peatage mind, kui asi nii kaugele läheb.
21. Põhjus, miks ma oma mõtetega vahel mujal olen. Seriously.
22. KNITTERS FOR LIFE!

Tähelepanu! Tegemist on siiski käsitööalase blogiga. Enne lugema ja vaatama asumist veenduge, et Teil on teemakohased teadmised või huvi. Kaebuste püsimise korral või blogi lugemisel kõrvaltoimete tekkimisel palun pidagi nõu käsitööalase spetsialistiga või lõpetage blogi lugemine-vaatamine.
Teie ELLinspiration

Comments

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...