Skip to main content

Käpikud ja peapael


Sügisvärvid on loodusest vargsi hääbumas ning temperatuur kiunub koos vinge sügistuulega soojade kinnaste-mütside-sallide-peapaelade poole. Lubasin mõnda aega tagasi veidi pilte avaldada sellest, millised need ELLi käpikute ja peapaelte komplektid välja näevad.

Kindad on tehtud valdavalt ühele suurusele, kuid alati on võimalik timmida suuremaks või väiksemaks. Kui peapaelad on pigem kergelt sooja andvad (et soeng sassi ei läheks), ent vinge sügistuul võib läbi tungida, siis kinnastele ma seda lubada ei saa. Minu kogemus on selline, et kui temperatuur on nullilähedane ja alla selle, siis mul on vaja kas kaks paari kindaid korraga kätte panna või pole mõtet üldse kindaid kanda. Ehk siit ka minu isiklik huvi kanda enda tehtud kootud käpikuid, millel on soe ja pehme fliisist vooder. Üks esimesi kindapaare, mille disaini ma tegelikult juba viis aastat tagasi leiutasin, on siiani vastu pidanud ning ka need kõikse krõbedamad miinuskraadid kinni pidanud. Seega pead Sa seda nüüd reklaamiks või mitte, ent minu ELLi käpikud on midagi, millega ma 110% rahul olen ja kuues talv uuesti rõõmuga kätte panen. 

Rõõmu-uudisena annan ka siin, blogis, teada, et minu ELLi toodetel on alates 25. oktoobrist 2019 väike etikett, mis võiks tänaval paremini silma torgata. Hurraa!
Instagramis tegin samuti ümberkorraldusi ning nüüdsest saab just ELLi tooteid ka eraldi kontolt vaadata.

Käpikud ja peapael
Lõng: Boston 70% akrüül, 30% vill
Vardad: nr 7
Hooldus: käsipesu 30 kraadi

Hinda küsi privaatselt minu sotsiaalmeedias Facebooki või instagrami kaudu.

Selle blogi tegemistest: ELLinspiration Facebookis
Minu instagram: @ell.inspiration @lisetelige










Comments

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...