Skip to main content

Esimene Valge Kleit


"Tere!" kõigile uutele ja vanadele, salajastele ja avalikele ELLi jälgijatele, kes sel sinasel jahedal ja vihmasel suvetunnil ekraani taha on ära eksinud. ELL pole kuskile kadunud. Küll aga on olnud üks tormiline poolaasta täis kirjutamist, õppimist ja õpetamist, pulmakorraldamist, õmblemist, kolimist ja mida-keda kõike veel. Õpetajaks õppimine ja olemine on võtnud rohkem energiat ja ressursse isenokitsemise arvelt ning teinud ka pisut ettevaatlikumaks, mida avalikkuse ette tuua ja mida mitte. Vastutus, vastutus, vastutus. 
Tunnistan, et kuna mitmeid kuid pole ma järjepidevalt suutnud käsitööd toota ega avaldada, oled Sa väärt nägema professionaalse fotograafi, Valdur Rosenvaldi, üles pildistatud ilu. Minu kätega valmistatud tulemus valmis maikuu kõige kiirematel nädalatel, mil paralleelselt küpses ahjus ka magistritöö. Mõlemad olid igati tõsiselt võetavad projektid, millest loobumine, kehv kvaliteet või ajapikenduse nõudmine olid välistatud. Pean, käsi südamel, väljendama oma rõõmu, rahulolu ja tänu, et minu kallis sõbranna oli täielikult kindel, vaat' et püsivalt sihi- ja järjekindel minusse uskumises, et just mina saan hakkama selle Õige kleidi õmblemisega. Aitäh, kallid Maarja ja Lauri, et sain olla osa teie imelisest päevast ja anda sellele oma panuse! Armastust ja õnnistust!
















Comments

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...