Mina ei oska seletada seda kummalist kokkusattumust, kuidas kõik toredad ja mittetoredad kohustusepoisid viskavad ühe külakuhja novembrikuusse. ELL veetis selle sombuse kuu ühes toredas Tallinna koolis oma elu esimesi käsitöö- ja kodundustunde andes ning seetõttu olid käed-jalad tihedalt tööd täis. Suur igatsus oli blogitamise järele, aga nagu öeldakse, siis ega kõike head korraga ka ei saa. Tundub, et nüüd tuleb hakata jälle vabanduseks tooma seda, va ülikooli lõpetamist.. Oeh. Tegemisi on küllaga. Suureks õnnetuseks (teatud mõttes ka õnneks) püüdis mind keegi kahtlane kõrvapõltikuga päkapikk kinni ja ma olen jälle mõneks ajaks rivist maas. See-eest tekkis mulle kohe pisut aega juurde, et saaksin korraks vardad kätte haarata. Siin väiksed kootud kuusekesed, mis valmisid palavikulise peaga üsnagi rutusti. Inspiratsiooni püüdsin kinni kuskilt toredast käsitööblogist.
I don't know how to explain the oddest coincidence that all the pleasant and not so pleasant duties pile up at the same time. It's like a curse. November curse. I missed blogging so bad, but at least I got to do something challenging. I taught some boys and girls cooking and knitting. Yes, ELL had actually chance to teach real pupils at school and go through the school practice. Hurray! I was pretty occupied with teaching my pupils and also my Swedish lessons, so I guess it's again time to say that Mr School is my No. 1 right now. (Hopefully, I'll get rid of Him at spring!) To my great surprise some evil dwarf must have brought me some fever and otitis, so I'm out of commission for a while. At least sickness always gives some extra free time and so I got to grab my knitting needles and knit some Christmas trees. With this feverish head I knitted those trees fast as a cheetah. Yay! The idea is grabbed from this blog.
Comments
Post a Comment