Viimased tervitused aastal 2014 tulevad ühest hiirvaiksest Tallinna raamatukogust, mis suvatseb sellisel suvalisel ajal, nagu 30. detsember, kolmveerand päevakest lahti olla, et minusugune hull suudaks keskenduda ja oma teaduslike artiklite refereerimistega ühele poole jõuda. Tegelikult ei tahtnud ma sellest rääkida, kuidas ma hetkel pehmelt öeldes oma õpimappide koostamise juures psüühiliselt hullun, vaid sellest, kuidas 2014 oli üks igati vahva aasta. Igasugu toredad lõngatokid ja kangatükid vormusid asjalikeks esemeteks, millest kaks kutsuti lausa Naistelehte ja Nipiraamatusse! Sain osaleda Kunstimeistrite inspireerival koolitusel, mis andis hästi palju salajasi mõtteid, mis hetkel ühe Marimekko märkmiku lehtedel tuduvad. Aga neil on oma aeg, millal nad unest ärgata võivad.
Loodetavasti 2015 aasta toob veel rohkem blogipostitusi kui varem. Kui ma nüüd ise suudan endasse uskuda, siis ma loodan ka seda, et juunikuus ma saan oma hariduse lõpuks purki panna, kaane ka peale, ja hakata elama täisväärtuslikku käsitöölise elu! Päris mitu uut ja põnevat mõtet on ELLi peakeses juba tekkinud, mida kõike siin blogis ja üleüldse elus võiks teha. Nii, et aitäh kõigile suurtele ja väikestele kaasaelajatele! Tahan lubada, et uue aasta teises pooles on kindlasti oodata mitte just silmipimestavaid ja kõrvulukustavaid uudiseid, kuid natuke värskemat kraami! Mina olen rõõmus.
Üks igati paslik lauluke, mille esitajaid ma selle aastanumbri sees ka live'is kuulda sain ja kes mulle alati head meelt valmistavad.
Comments
Post a Comment