Skip to main content

Fabulous Bridal Shower


Mõni päev tagasi sain olla osa armsa sõbranna Elerini tüdrukute õhtust. Me ei plaaninud midagi suurt ja mannaroosat, eelkõige ikka sellepärasts, et Elku on kõike muud kui roosa Hello Kitty maailm. Tahtsime lihtsalt, et Elku oleks rõõmus ja saaks korraks aja maha võtta veel enne, kui kogu pulmatrall peale hakkab ja Suur Päev kätte jõuab.
Välja kukkus hoopis midagi sellist, mida meist keegi ei osanud oodata. Õhtu osutus sumedamaks kui ükski suveõhtu eales olla saab.. Tuuritasime Kalamaja kaunimates kohtades tuttavatelt laenatud ratastega ringi ja nautisime seda linna vibe'i, mis oli ülemõistuse chill. Inimesed istusid akendel ja hõikasid miskit lõbusat; autojuhid tuututasid õrnalt signaalitada ja aknast suudlusi teele saata; kerge ja soe suvetuul lennutas juukseid, kleidikesi ja ratastel põrkuvaid õhupalle..
Õhtu lõpuks maandusime Cafe Noblesse, mis oli oma Skandinaavia hõnguga totaalne õhtu nael. Kohvik oli täis nautlevaid turiste (valdavalt rootslased) ja Eesti kuulsusi. Päike loojus peegelsiledasse merre, taamal Kalamaja rohelus, sadamahooned ja sumisev kohvik... 
Õhtu lõppedes sõitis kohale Elerini prints. 
Ja mitte niisama rattaga, vaid tandemiga. 
Idüll kuubis. 
Peagi helisevad pulmakellad.
Aitäh Hannale, kes pildistamas käis.

A few days ago I took part in my lovely friend Elerin's bridal shower. We didn't plan anything big and sugary, just because Elku is too hipster for anything pink and Hello Kitty. We wanted that Elku would be happy and take off some time to enjoy an evening with her girls just before THE Big Day. 
But it turned out to be more special than we expected. The evening was a total summer bliss.. We toured around Kalamaja, stopped by in beautiful places with our retro bikes we had borrowed from our friends and truly enjoyed the cool vibe of Tallinn. It was just incredible. People were sitting on their home windows and called beautiful things for us.. Some drivers stopped by and smoothly horned for us as we were cycling by.. The light summer breeze was blowing our hair, skirts and bouncing balloons..
At the end we got in a modern Scandinavian cafe called Cafe Noble. It was an absolute cherry on the top of the cake with its chilling tourists (mainly Swedes) and Estonian celebrities. The sun was swimming into the sea while Kalamaja prepared for sleeping. 
The fabulous evening ended up with a lovely surprise as Elku's prince showed up with a tandem.
It was quite an idyll.
Thank you goes to Hanna, who took the lovely photos.























Comments

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...