Blog by ELLinspiration

Toredus toreduse otsas. Kevad ON käes. Säutsuvad linnud ja esimesed kevadlilled.  Õhtune vihmasabin, mida pole peaaegu pool aastat kuulnud.   Pori ja tänavapuhastus.  Tuline päike bussis.   Ega eriti nagu märganudki, millal ta tuli. Sai teda hullupööra oodatud, aga kui kätte jõudis, siis ei oskagi nagu midagi peale hakata. Ta oleks nagu kogu aeg siin samas olnud. Talvejoped-saapad sai ruttu-ruttu kappi ära peidetud ja kevadkollektsioonid välja tiritud. Mõni päev saab vägisi juba päris õhukeselt ringi käia ja täha nägu pähe, nagu poleks üldse külm; mängida seal külmetamise ja mittekülmetamise piiri peal, et nohu ei saaks...  Greatness in the whole universe. Spring IS finally in Estonia. There are singing birds and blossoming flowers. It's overwhelming to hear the noise of rain because it hasn't been with us for almost half a year. The rain and street-cleaning vehicles are competing on cleaning the streets. The sun is pretty hot on the bus. Spring arr...

Kuigi tõeliselt soe kevad ei paista vist kuskilt veel tulevat ja mõni päev lumesadu vaadates tahaks inimestele hakata häid jõule soovima, siis ometi lumi salaja sulab ja Tõnu on jälle platsis. Lausa terve perega. Nii tore. Et aga mitte vältida küsimust, kus mina vahepeal olnud olen, siis sellele saate järgneva postituse näol loodetavasti vastuse.  Siin on teile alustuseks üks video: Although there seems to be no sign of warm spring in Estonia, still the snow is silently melting and Tõnu the Fly is back. Even his family is here. So nice. But to answer the question where I've been.. I hope you get the answer through this post.  To begin with, here's a video:  Tegemist on Lisete lõputööga, mis vaikselt küpseb. Juba ülejärgmine nädal selgub, kas temast asja ka saab. Igal juhul ma olen käivitanud oma turbokäigu ning nõus kas või läbi betoonseina minema, et see valmis saada. Et edaspidi vältida mulle juba õõvastavaid judinaid tektiavat küsimust, "Mida sa pead...

Nüüd, mil juba nädal aega olen Eestimaa nn kevadega harjuda üritanud ja oma kooli tegemiste turborežiimi tagasi naasta, hellitan teid kõiki ühe värvikireva postitusega, kus on vaid kirjud Tenerife majad. Teadagi olen ma ju suur värvide friik . Ja maju on lihtsalt äge vaadata.  Now it's almost a week since I came home. As I'm struggling with getting used to the so-called-spring in Estonia and also get back into my stricked school turbo regime, I'm cherishing all of you with some colourful pictures of Tenerife houses. Surely, I'm a colour freak . And houses are just adorable.

Nõnda palju ma lõpuks haigusest jagu sain, et julgesin oma köhaga seitsmetunnisele lennureisile minna. Nii kui ma oma nina Tenerifel lennukist välja pistsin, nuuskasin ta põhjamaisest nohundusest korralikult tühjaks, hingasin sisse sooja õhku ja tundsin, et tervis on otsekui tagant taskust mulle taaskingitud. Järgnevast õhtust saadik kuni tänaseni on mu nina olnud punane kui Peeter Punaninal, aga mitte möödunud nohust, vaid päiksepõletusest, mida ma suutsin paari tunni jooksul pilvise ilmaga hankida (isegi minu Lõuna-Eurooplase maiguga tugev tõmmum nahk andis alla). Aga jumet ma sain ja palme ma nägin. Puhata sain ka ja samuti oma kaameraga ringi luusida nagu üks korralik turist.  I could hardly feel well enough to crawl into the plane on a seven-hour trip. As soon as I could sneak my nose out of the plane, I blew it and felt that my northen running nose isn't running anywhere and staying where it has to stay. I  breathed in Tenerife's nice warm air  and felt  ...