Skip to main content

2021/2022 hooaja kõik värvid


Sel aastal paistab kevad eriti hiline olevat. Kuigi suured lumehanged on üsna ammu juba sulanud ning vahepeal sai ka juba mõnusat kevadilma nautida, siis viimaste nädalate lörtsi- ja lumesadu räägivad enda eest. Sedapuhku mõtlesin, et oleks hea kudumishooaeg kokku võtta ning suurem osa värve ühte postitusse koondada. Oli ikka võrratu talv! Aga küll oleks tore, kui ka õitsval kevadel lastaks kohale jõuda. Iseenesest minul pole kudumise osas sooja ega külma, mis aastaaeg parasjagu on - peapaela ilm kestab alati kaua! 
Teie ees on 2021/2022 talve hooaja värvid, mis ka fotodele pääsesid.














Kui mõne nüansi telgitagustest avada, siis tegelikkuses väga palju sel hooajal lihtsalt iseenesest juhtus. Mu uus lõng (parim otsus sellest hooajast kvaliteetset villast lõnga hakata kasutama!) oli e-poes soodsama hinnaga ning ma ostsin väikse varuga erinevaid toone. Olin üsna hiljuti saanud paar tellimust ning sellest tekkis hasart ka kohe uusi peapaelu veidi ette kududa, et end teatavaks teha - ma olen valmis ka sel hooajal teile soovi korral peapaelatama! Te olete selles suhtes naljakad, et alati kui saan peapaela valmis ja sellest pildi jõuan teha ning üles panna, siis uus klient soovib täpselt sama värvi peapaela :) Mina aga kibelen kohe uut värvi proovima. 

Detsembri algul juhtus siis nii, et olin parasjagu vanematel nädalavahetusel külas, kui reede õhtu ja poole laupäevaga õige mitu peapaela valmis sain. Väljas sadas täiuslikku valget lund, temperatuur oli parajalt krõbe. Spontaanselt veidi mukkisin ennast, kohendasin oma sorakil pikki juukseid, laenasin emalt neutraalset poolkevadist mantlit, mis mulle totaalselt kitsas oli, aga mis ei suvatsenud peapaela värvidega konkureerida. Vedasin ema õue ja palusin tal oma telefoniga mõned fotod teha. Kuna lumega ja pilvise taevaga oli valgus täiuslik, siis vähemalt ma ise kilkasin rõõmust, kui ägeda efekti lumesadu nendele piltidele andis! Seda enam, et mul pole peaaegu üldse normaalseid tootefotosid, rääkimata kaamerast. Aga see on hell teema. Vaatame, mis uus hooaeg toob. 

Uskumatu, KUI palju iga nüanss aega võtab. Selleks, et vahemikus oktoober-veebruar päeva valgeses pildistada, on pooleteist kuu jooksul mu ajagraafikus võib-olla mõnetunnine vaba moment, kui ma parasjagu pole tööl või kusiganes ning saaksin fotoks vajaminevat keskkonda taaslavastada. Aga seejuures pean arvestama, et kui tahan sarnast tausta ja lund, siis pean ka sama ilma saama ning end kuidagi vanemate koju sättima. 

Aga ma ei kurda. Ma olen tänulik, kuidas te mind eikuskilt üles olete leidnud. Eks ma see aasta katsetasin esmakordselt ka veidi turundust teha ning sellega õppisin nii mõndagi. Eriti tänulik olen iga tellimuse eest. Kududes alati unistan, kelle pähe see peapaelake läheb või kelle käsi need käpikud hakkavad soojendama; kuhu kohtadesse need ELLid kõik pärale jõuavad. Teid oli sel hooajal väga mõnusalt - täpselt nii palju, et ma jaksasin ja tahtsin iga peapaela või käpikut kududa, seejuures ära väsimata. Oli kudumeid, mis suundusid Tartusse, Rakverre ja Tallinna külje alla. Oli neid, mida kingiti emale sünnipäevaks, sõbrannale jõuludeks või soetati lihtsalt enda pea soojendamiseks. Ühte peapaela on nähtud ka Riigikogu liikme peas :)
















Kui suve lõpul mõtlesin, et see hooaeg jääb vahele, sest kuidagi polnud seda tuult tiibades, siis kahe spontaanse tellimisuga käivitus mingi uus inspireeriv hoog, mis tõi kaasa väga palju ideid ja unistusi, mille suunas töökalt edasi liikuda. Ma väga loodan, et aasta 2022 toob veel mitu uudist, mis mul siin kaua küpseanud on. 

Aitäh, mu vanad ja uued fännid!
Aitäh võrratu hooaja eest!
ELLinspiration


Comments

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...