Skip to main content

Sailing the Tallinn Bay


Nüüdsest on mul arvuti punnis täis kõiksugu mõnusaid pilte igasugustest tegemistest. Omajagu panin neid täna kaustadesse ja rakendasin nendel ka oma värskemaid Photoshopi töötlemisteadmisi (sest ka minul oleks aeg pilte enam mitte Wordis töödelda, nagu mu armas vennake arvab). Loodan neid jäädvustusi vähehaaval ka blogisse kanda. Minu arvutike, keda ma viimasel ajal kangesti hellitada püüan ja kes on tegelikult pigem soojapuhur kui produktiivne töövahend ja kelle sisu on valdavalt välismälule salvestatud (või mis iganes telliskivilaadne lisavidin ta ka poleks, mis mu digitaalvarandusi veel ainsana alles hoiab), toimetab samas tempos nagu päevi näinud ja elukogenud 99-aastane vanahärra.. On ju ilusti öeldud? 
Igal juhul mitmesugused toetused minu uue arvuti ostuks on teretulnud, sest ma ei taha eriti mõeldagi sellele, kuidas ma septembrist oma magistripoja tootmist praeguses arvutitaolises soojapuhuris korraldama peaksin...
Ja jälle läksid mu mõtted kuskile mujale, võimalikult kaugele fotodest, millest ma tahtsin rääkida.. Tegemist on ühe mõnusa juulikuise õhtupoolikuga tuuletul Tallinna lahel jaht Jenny Krusel. Kauged Lige-nimelised sugulased tulid Suure Lombi tagant laulupeoks Eestisse oma juuri otsima ja sellega seoses veetsime koos fantastilise seilamisretke. Ma lihtsalt nii kaifin merd, jahiga sõitmist, päikest ja kõike seda kooslust suvises Eestis..

OK, now my computer is overloaded with a great number of photos of different activities that I've participated this summer. I've nicely filed them into folders and also practised my new Photoshop skills on some of them. I guess it's time to get more professional and not use Microsoft Word any more for editing my photos (as my brother thinks - haha). I try to post them bit by bit. My computer, whom I gently cherish and who is more like an air-blower than a hardworking tool and whose content is mainly saved on memory cards (just to store my digital posession somewhere?!), is operating more like a weary 99-year-old aging man.. Anyway, I'm more than thankful for any financial support that would help me to buy a new computer because I'm not interested in working with this air-blower in September when I should start writing my Master thesis. Haha.
That's about my computer. The photos are taken on a nice evening in July when I had an amazing sailing trip on the Tallinn Bay with Jenny Kruse. It was fun to meet some far-away relatives from the States that have the same roots with me. I truly adore sailing, boats, yaghts, the Sun and the combination of them all. In Estonia. In summer.










Comments

Popular posts from this blog

Šveitsi mägimatk lisanditega

Ma ei tea, millest see meile räägib, et viimane postitus jääb kahe aasta tagusesse aega ning lubatud järge Portugali lõuna osa seiklustele kunagi ei tulnudki. Mustand haigutab kurblikult postkastis, sest tema tähetund jäi sündimata. Olgu pealegi. Siin ma nüüd olen, oma arhailise blogi keskkonnaga, mida vast viimase 15 aasta jooksul arendatud pole. Aga mul on pehmelt öeldes täiesti savi, kes tänapäeval üldse blogi enam kirjutab?! KES ÜLDSE BLOGI LOEB?! Mina tundsin, et pean. Pean ja tahan kirjutada. Enda jaoks. Lasta endast välja see, mida kuu aega tagasi kogesin. Ilmselgelt on see mu jaoks liiga suur amps, et panna sõnadesse seda, mida silmaga nägin ja iga oma ihurakuga kogesin. Mäed. Mu elu unistus. See kõik sai alguse "siis" ehk et mul on alati olnud teatav looduse armastus, mis aastatega on vaid kasvanud. Ühel hetkel tekkis teadmine, et ma pean saama mägedesse ja matkama nii, et see oleks päriselt ka matkamine. Suure seljakoti ja muu varustusega. Mitte lihtsalt 3,74 kilome...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...

Tatting & Macrame Cards

ELLi kajastamised on muutunud üsna käsitöökaugeks. Vahelduseks näitan midagi isetegemise vallast, nimelt oma süstikpitsi ja makramee punumise algoskusi. Vorpisin need kaardikesed muidugimõista valikaine jaoks. Minu pisike pea nii avar ei ole, et ise midagi nii tuumakeerulist välja mõelda. Ma ei hakka siinkohal rääkimagi, kui palju tuska minust välja purskus, kui õppisin süstikpitsi tegema. Aga au 19. sajandi daamidele, kelle elus polnud muud olulist, kui istuda kanapee serval ja mõelda välja maailma kõige aeganõudvamat käsitöötehnikat! Palju õnne mulle, ma omandasin selle tehnika algoskused täiesti  oma näpukestega, jäädes ellu ja mitte kaotades käsitööarmastust. ELL has moved pretty far from DIY or handwork projects. But for a change I'm showing you my elementary skills of tatting and macrame. I made some cards just to receive some points for my optional tatting lesson at uni. My little head isn't that clever to come up with something like that. I'm not even goin...