Skip to main content

Rusty Hands and Enlightened Mind


Kuidagi vaikne on siin näputööde maastikul. ELLi käed on käsitöö tegematusest suhteliselt roostes ning juuksed peas juba halliks läinud (tõsijutt!). Üks pühapäev tuli koolis harrastada kõlavööde kudumist. Eesti rahvapärane geniaalne käsitöö. Käte värinal klõbistasin puidust plaadikesi ning miskit omalaadset isegi valmis. Lubage esitleda, ELLi esimene kõlavöö.

It's been pretty quiet in the crafts world. ELL's hands are rusty and hair is grey of not making anything creative and sharing it with you. One Sunday at school I had to weave a special Estonian belt which sounds like "sound belt" in Estonian. Genious Estonian handicraft detail. With my shaking hands I started to clatter with the wooden plates and weaved my first "sound belt". 





Aga kui nüüd ausalt öelda, siis käsitööd olen ma teinud küll ja küll. See on selline 21. sajandi tavapärane näputöö, mida harrastab peamiselt iga lääneühiskonna inimene. See on klaviatuuril näppude võidujooks, mis praeguseks (kui kõiki minu magistri kodutöid arvesse võtta) on kulmineerunud ca 40-leheküljelise minilektüüriga. Siin kohal on üsna veider mõelda, et kunagi keskkoolis oli suurim hirm kirjutada 600-800-sõnalist lõpukirjandit. Hetkel tuleb selliseid nö kirjandeid ca kaks tükki päevas valmis vorpida (juhul, kui tähtaeg homme kukub). Jah, ma olen paari kuu jooksul jõudnud end nii palju analüüsida ja kõikvõimalikke didaktilisi probleeme ennetada ja lahendada, et ma olen teoreetiliselt perfektne õpetaja valmis. Lubage naerda. Teoreetiline õpetaja on kõige nilbem nähtus üldse. Aga vähemalt ma olen kohati isegi lummatud haridusest ning selle probleemidega süvitsi minnes on minusse hoomamatult valatud mingit iseäralikku austust kõigi haridustöötajate vastu. Milline lõputu muutuste ja parendamiste virvarr on haridus.

Actually, my hands shouldn't be rusty of not making any crafts lately for they've been pretty much in action all the time. It's just been a little different job for my hands. I'd say it's the most common "hand job" in the western world in the 21st century. It's  called typing. I think I could publish a tiny 40-page book of my homework since September. It's wierd to think that in high school my biggest fear was to write the final 600-800-word essay, but now I kind of have to write those basically every day (especially when the deadline is tomorrow). Yes, I've analysed, prevented and solved so many didactic problems that I'm pretty much mature teacher in theory. Ha-ha-ha. Theoretical teachers without any practical experience and experience at all are the worst ever! But at least I've learned to go deeper in the relationship with education. Somehow it feels like I've unnoticeably been overflowed with respect towards educationists and teachers. What a changing and creative field.






Imelik on mõelda, et minu põhikooliõpingud ulatuvad juba rohkem kui kümneaastatagusesse aegade hämarusse. Selle ajaga on haridus tohutult muutunud. Vaadates oma nooremat venda, on temal palju paremad ja ilusamad õpikud. Palju loogilisem ja parem õppetöö korraldus. Kõik on lihtsalt palju parem. Samas see on loogiline. Haridus peabki paremaks muutuma. Ometi on see alati ühiskonnast sammu võrra maas. Kui midagi uut on hariduses jõudnud juurduda, on ühiskond ammu mingi uue geniaalsema lahenduse välja mõelnud. Nii lihtsalt oli, on ja jääb. Samas on põnev mõelda, et mina pean juba lähitulevikus pisipedagoogina igapäevaselt grammikese võrra maailma muutma... 
Elagu ELL ja kõik fännid, kes pole blogi osas veel lootust kaotanud!

It's over ten years since my middle school studies. Education has changed massively! My little brother, who is ten years younger than me, has so much better and beautiful textbooks, so much more logical and effective study system. Everything is just SO much better. In fact, that's the point of education - to get better and better. At the same time education is always one step behind with the society. It's always been so and it's always going to stay so. But still I'm excited about going to work at school and change the world. Daily.
Long live ELL and all the fans who haven't lost hope!

Nautige head muusikat, Islandi loodust ja ilusat Islandi kampsunit.
Enjoy good music, Iceland nature and gorgeous Icelandic knitwear.

Comments

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...