Skip to main content

Bridesmaids' Green Dream


Loengute maratonnädal on läbi ja mul on tunne, nagu oleks jälle suvi ja koolivaheaeag. Tegelikult on aga nii, et magistriõpe on kogu oma täiuses peale hakanud, seitse järjestikust päeva (kaasaarvatud laupäev ja pühapäev) on kogutud omajagu uusi pedagoogilisi tarkuseterasid ja nüüd tuleb neid kõiki veel iseseisvalt uurima-puurima hakata ning järgmiseks korraks lademete viisi kõikvõimalikke referaate ja esseesid valmis genereerida. Õnneks esimesed tähtajad on alles kolme nädala pärast. Seniks on aga loenguvaba chillung, mis ideaalis kätkeb endas raamatukogu, nobedaid näppe arvutil ja hunnikuis raamatuid... 

The long seven-day lecture marathon is over and I've a feeling like the school is over again and it's summer break! But actually it was just the beginning of Master studies. After an intensive week of pedagogical studies I've three weeks off. Unfortunately, it doesn't mean weeks of chilling; it's going to be loads of library fun with computer and books. Well, that's the way how Master studies work.




Kuigi minu jaoks oleks ammu justkui sügis käes, siis ilmade poolest võiks veel vabalt ujumas käia ja muid suviseid toiminguid sooritada. Võtkem siis suvest viimast! Mina aga näitan teile ühte vahvat meenutust juulikuust, mil valmisid neli armsat pruutneitsikleidikest.

Although, it feels like autumn for me, the weather is still like in the midsummer, sunny and warm. So, let's go swimming and wear summer dresses until autumn is stepping in! I show you a lovely summer memory from July, when four beautiful bridesmaid dresses were maid.














Comments

Popular posts from this blog

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saa...

Unistus Islandist

Viimasel ajal kuulen palju küsimust, "Kuidas Islandi reis läks?". See on üks nendest irriteerivatest küsimustest, kui Sa lõpetaksid keskkooli ja Sa üldse ei soovi oma tulevikuplaane igale inimesele avaldada, sest tegelikult neil pole sooja ega külma, mida Sa päriselt teed - vähemalt on millestki rääkida. Aga ma ei taha, et keegi, kes on minult reisi kohta juba uurinud, end halvasti tunneks. Ma tean, et paljudel on siiras huvi ja samamoodi ka teadmatus selle müstilise maa ees ning selleks uuritaksegi.  Ühel juunikuu õhtul kuulasin Spotifyst Ólafur Alrandsi lugu, mille pealkirjas on nii palju kohaliku keele tähemärke, et ma ei saa seda siia välja kirjutada. Aga KUULAKE . Ausalt, kui Sulle läheb see postitus korda, siis palun katkesta oma muud tegevused ja kuula lugemise taustaks seda pala. Ma olen juba mõnda aega olnud lummatud islandi muusikast (Ásgeir, Múm, Sigur Rós, Jónsi, Ólafur Alrands jpt) ning üleüldse sellest salapärast, mis Islandiga kaasas käib. Tol juuni õh...

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä...